Riigikogu arutas Heaolu arengukava 2023–2030, mille kohta tegid ettekande sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak.
Riisalo selgitas, et Heaolu arengukava 2023-2030 kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused järgmisel kaheksal aastal. Arengukava aitab ellu viia riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihte ja eesmärke, toetab ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist ning arvestab Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.
„Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte,“ märkis minister. Ta ütles, et kuigi termini „heaolu“ mõiste on laiem ning hõlmab endas ka näiteks regionaalset tasakaalustatust, majanduslikku heaolu, haridusvõimaluste kättesaadavust jne, on käesoleva arengukava kontekstis mõiste „heaolu“ piiritletud Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. „Võrreldes eelmise Heaolu arengukavaga on uues arengukavas eraldi sihtrühmadena suurendatud tähelepanu all nii lapsed ja pered kui vanemaealised,“ märkis Riisalo.
Ta lisas, et arengukava koostamist alustati 2021. aastal ning kahe aasta jooksul on selles protsessis osalenud paljud koostööpartnerid ning huvirühmade esindajad. „Sisendi kogumine toimus nii arutelude käigus erinevates töörühmades, konverentsidel, seminaridel ja näiteks ka 2021. aasta Arvamusfestivalil,“ ütles minister.
Lisaks arengukava juhtkomisjonile ning erivaldkondade partnereid kaasavale ekspertkogule annab arengukava elluviimisesse ning rahvastikuküsimuste fookusesse hoidmisesse olulise panuse ka valitsuse juurde moodustatud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon. „Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni eesmärk on koos valdkonna ekspertide ja eri ministeeriumide esindajatega koordineerida riigi tegevusi rahvastikupoliitika kujundamisel,“ selgitas Riisalo.
Ta rõhutas, et Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade keskmes on inimene, tema heaolu ja tervis. „Heaolu arengukava raames soovime pakkuda inimestele laste saamist ja kasvatamist toetavat keskkonda, toetada inimeste sotsiaalset turvatunnet ning tööelus osalemist, tagada eakatele väärikas vanaduspõlv, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele. Arengukava peamine eesmärk on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu,“ ütles Riisalo. Ta tõi esile arengukava viis alaeesmärki. Need on vastavalt: lapsed ja pered; tööturg ja tööelu; vanemealised; sotsiaalhoolekande süsteem; sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.
Riisalo märkis, et Heaolu arengukava 2023-2030 katab riigi eelarvestrateegias tulemusvaldkonda „Heaolu“ ning arengukava igas alaeesmärgis väljatoodu on riigieelarve samanimeliste programmide koostamise aluseks. Arengukava kogumaksumus kaheksaks aastaks on kokku ca 45 miljardit eurot. Sellest suurim osakaal ehk ca 30 miljardit on suunatud vanemaealiste toetamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (K), Peeter Ernits (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Margit Sutrop (RE) ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Enn Eesmaa, Ruuben Kaalep, Kalle Grünthal, Tarmo Kruusimäe ja Toomas Jürgenstein.
