Riigikogu võttis eilsel istungil vastu neli seadust, mis hõlbustavad paberivabale kohtumenetlusele üleminekut, reguleerivad piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist, loovad välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks õigusliku raamistiku ning alandavad ühe aasta võrra turva- ja valvetöötajate vanuse alampiiri.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) (723 SE), millega antakse õiguslik tähendus digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut.
Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõigis teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida dokumendid kohtute infosüsteemi, samas kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav.
Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast. Tsiviil- ja haldusasjadest menetleti 2019. aastal ilma pabertoimikuta umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest.
Seadusemuudatused jõustuvad 1. aprillil. Enne seda alustatud kohtuasjades kohaldatakse toimiku pidamisele senist regulatsiooni.
Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (731 SE), millega tehakse Eesti seadustes kahe Euroopa Liidu määruse kohaldamiseks vajalikud muudatused. Tegemist on uute versioonidega ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades.
Muudatused näevad muu hulgas ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust.
Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Andmete väljastaja saab muudatuste kohaselt andmetest olenevalt ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada e-posti teel saatmist, kuid kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 65 häälega vastu valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (639 SE), millega luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks. Seadus reguleerib, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlates sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.
Sihtettevõtjate ringi, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kuuluvad näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.
Välisinvesteeringu loa annab seaduse kohaselt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
Riigikogu võttis vastu ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud turvaseaduse muutmise seaduse (629 SE), mis alandab ühe aasta võrra turva- või valvetöötajate vanuse alampiiri, et turvategevuse valdkonnas saaks tööle asuda 18-aastaselt. Kehtiva seaduse järgi peab turvatöötaja olema vähemalt 19 aastat vana. Algatajate sõnul suurendab muudatus valdkonna ettevõtete võimalusi värvata töötajaid ning võimaldab noortel alustada varem karjääri turvaettevõttes.
Seaduse vastuvõtmist toetas 45 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE), mille puhul on tegu uue tervikseadusega, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele. Eelnõuga defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted, samuti nähakse ette arveldussüsteemi reeglid ning süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ja kohustused.
Eelnõu näeb ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine ning seda ka juhul, kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Lisaks sätestab eelnõu reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides.
Samuti läbis teise lugemise valitsuse algatatud turvategevuse seaduse eelnõu (638 SE), millega luuakse seaduse uus terviktekst. Eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokku puutuvate isikute põhiõiguste kaitse, samuti edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud.
Eelnõuga luuakse katustermin „turvateenistuja“, mille alla kuuluvad valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht, kellel peab olema vastav kutse, kuivõrd kutseta isik ei saa turvateenistuja olla. Turvateenistuja võib olla nii füüsilisest isikust turvaettevõtja kui ka turvaettevõtja töötaja.
Samuti on plaanis kehtestada laevakaitse regulatsioon. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgi, et Eesti lipu all sõidaks rohkem kaubalaevu, ning mereturvatöötajate kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse konkurentsivõimet.
Läbirääkimistel võttis sõna Marek Jürgenson Keskerakonna fraktsioonist.
Kaks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (773 SE), millega kehtestatakse uue terviktekstina teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse regulatsioon, kaasajastatakse valdkonna strateegilist juhtimist ning täpsustatakse valitsust ja ministreid nõustavate kogude töökorralduse aluseid.
Eelnõuga muudetakse ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna finantseerimise korraldust. Kui seni on kõikidele teadus- ja arendusasutustele tagatud vahendid eelkõige baasfinantseerimisega, siis eelnõuga tagatakse see tegevustoetusega, mis on ette nähtud välishindamise läbinud avalik-õiguslikele ülikoolidele, Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevatele riigi rakenduskõrgkoolidele ning avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks.
Riigi asutatud teadus- ja arendusasutuste puhul peab eelnõu kohaselt vajaliku rahastuse tagama vastav ministeerium. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused hakkavad saama toetust riigi prioriteetsetes valdkondades, mille tingimused sätestatakse ministri määrusega. Nõuded evalveerimisele jäävad samaks. Uusi ülesandeid saab juurde SA Eesti Teadusagentuur, näiteks seoses teaduseetikakomitee moodustamisega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Lotman Isamaa, Marko Šorin Keskerakonna ja Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE), millega antakse vastutavale ministrile kohanimenõukogu arvamusele tuginedes õigus muuta Eesti aja- ja kultuurilooga mittesobivat kohanime, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus seda ise tegema.
Eelnõu kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister omavalitsusele nimemuutmiseks ettepaneku, kui kasutusel olev kohanimi on selgelt seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute või sündmustega või muul moel sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga. Minister saab olla omavalitsuse asemel kohanime määrajaks juhul, kui kohanimenõukogu on ministrile esitatud arvamuses leidnud, et näiteks tänav, tee või väljak on nimetatud Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu sõjakangelaseks nimetatud isiku või Eesti omariiklust kahjustanud sündmuse järgi, mis tähendab, et kehtiv kohanimi on kohanimeseadusega vastuolus.
Kui omavalitsus ei oahe kuu jooksul ettepaneku saamisest kohanime muutnud, siis määrab riik avalikust huvist lähtuvalt ise sobimatu kohanime asemele uue. Enne uue nime määramist tuleb küsida ka omavalitsuse arvamust. Uue kohanime määramisega seotud muudatused aadressiandmete süsteemi infosüsteemi teeb Maa-amet ning kulud viitade või siltide soetamiseks ja paigaldamiseks hüvitatakse eelnõu järgi riigieelarvest. Praegu vajab ekspertiisi ligikaudu 15 kohanime, mille muutmisega kaasneks kulu summas kuni 30 000 eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Heiki Hepner Isamaa ja Riho Breivel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
allikas: riigikogu.ee
