Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed kinnitasid Eestis visiidil viibiva Rootsi parlamendi julgeoleku ja riigikaitse erikomisjoniga kohtudes, et ootavad väga Rootsi NATOsse pääsu, mis suurendaks oluliselt Läänemere piirkonna julgeolekut ning võimaldaks veelgi tihendada riikide kaitsealast koostööd.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul nõustusid mõlema riigi komisjonid, et Venemaa kujutab endast NATO-le pikaajalist ohtu ning liitlased peavad selleks valmistuma. Kohtumisel keskenduti riikide plaanidele, kuidas oma kaitsevõimet tugevdada.
Stoicescu tõi esile, et Eesti kaitse-eelarve ületab järgmisel aastal esmakordselt kolme protsendi piiri ning jõuab praeguselt 2,85 protsendilt umbes 3,2 protsendini SKPst. Ta pidas oluliseks, et lisaks ulatuslikele kaitseinvesteeringutele, mis moodustavad üle poole kaitse-eelarvest, panustab riik ka elanikkonnakaitsesse. Rootsi plaanib samuti oma kaitse-eelarvet olulisel määral suurendada, viies kaitsekulud tuleval aastal kahe protsendini SKPst.
Stoicescu kinnitas, et Eesti jätkab ka Ukrainale vajaliku sõjalise abi andmist, et Venemaa alustatud agressioonisõda võimalikult kiiresti võita. „Ülioluline on jätkata tööd nii uute sanktsioonide kehtestamisel kui ka olemasolevate tõhusamal rakendamisel, et lõpetada igasugune kaubavahetus Venemaaga. Venemaad pole võimalik peatada muidu, kui nõrgestades seda riiki nii palju, et nad pole võimelised sõda jätkama,“ lausus ta.
Riigikaitsekomisjoni liikmed kinnitasid kohtumisel, et ootavad väga, et lisaks Soomele saaks ka Rootsi võimalikult kiiresti NATO liikmeks. Praeguseks on Rootsi ühinemise heaks kiitnud 29 riiki 31st. „Meie vaated ja arusaamad julgeoleku ja riigikaitse väljakutsetest on ühesugused ning Rootsist saab meile NATOs väga hea liitlane,“ ütles Stoicescu.
Kohtumisel räägiti ka Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO regionaalsetest kaitseplaanidest, mis tuleb liitlastel ühiselt läbi harjutada ja tegelike sõjaliste võimetega täita. Samuti rõhutasid komisjonide liikmed vajadust suurendada kiiresti Euroopa kaitsetööstuste võimekust, et tagada piisav relvastuse ja laskemoona varu.
Foto (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
