„Riigi toetatav esmane õigusnõustamisega peab olema kiire ja kvaliteetne, et tagada õigusnõu ühtlane ja õigeaegne kättesaadavus. Arvestades suurt nõudlust ja eelarve piiratust, on muudatused senistes tingimustes vajalikud, et seda eesmärki täita,“ ütles justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.
„Asjakohane ja õigeaegne õigusnõu ennetab probleemide süvenemist, mis omakorda hoiab kokku nii osapoolte enda kui ka riigi ressurssi,“ lisas ta.
Alates 1. maist saab riigi toetatavat esmast õigusnõu taotleda inimene, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine brutosissetulek on 1200 eurot. Seejuures lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kehtib piirmäärana brutosissetulek 1700 eurot. Sissetuleku ülempiiri nõue ei kehti ka erivajadustega inimeste ja eakate õigusnõustamise puhul, mida korraldavad lepingu alusel Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liit.
Abivajaja brutosissetuleku ülempiiri alandatakse, et see vastaks valdavas osas Eesti maakondades saadavale keskmisele brutopalgale. See on kuni 1200 eurot kümnes Eesti maakonnas, kolmes maakonnas on keskmine brutopalk napilt üle 1200 euro ja vaid Harju- ning Tartu maakonnas üle nimetatud määra.
Lisaks ei saa alates määruse jõustumise päevast 20. veebruarist kasutada õigusalaseks kiirnõustamiseks ette nähtud riigi toetust kohtus esindamiseks ja kohtudokumendi koostamiseks. Erandiks on taas lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, kus kohtus esindamine säilib.
Vähendatakse ka riigi toetatavate kohtumisega õigusnõustamise tundide arvu. Alates 1. maist on soodustingimustel riigi toetatud kohtumisega õigusnõustamise maht inimese kohta aastas kokku viis tundi, millest kaks tundi on abivajajale tasuta (tasuda tuleb 5-eurone omaosalus) ja ülejäänud 3 tunni eest tasub abivajaja konkursi võitja pakutud soodushinda. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on soodushinnaga tundide arv 10. Lisaks jääb võimalus, et konkursi võitja võtab endale kohustuse osutada mõnes õigusvaldkonnas õigusnõustamist omafinantseeringuga ning abivajaja jaoks tasuta.
„Kuna keskmine õigusnõustamisele kuluv aeg on teadaolevalt umbes 2,2 tundi ning suurem hulk tunde kulub just keerukamatele juhtumitele, sh kohtuasjadele, milles esindamist edaspidi ei tagata, on tundide arvu vähendamine põhjendatud,“ selgitas Peep.
Edaspidi võidakse toetatud õigusnõustamiseks sobivate ruumide olemasolu korral kasutada selleks nii riigimajade kui ka kohtute ruume. Lisaks kohtumisega ja veebilehe Juristaitab kaudu õigusnõustamisele nähakse ette võimalus juturoboti kui virtuaalse abilise kasutamiseks õigusnõustamisel. Juturobotiga pakutav infotehnoloogiline lahendus võimaldab muuta esmase õigusabi saamise abivajajale mugavamaks ja kiiremaks.
Justiitsministeerium
