“On alust arvata, et hoolimata koroonapandeemia piirangutest toimusid endiselt erapeod ja koosviibimised,” nentis TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse teadur Katri Abel-Ollo.
2020. aasta sügisel koroonapandeemia teise laine ajal Tallinnas ja Pärnus läbiviidud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes viitavad nii legaalsete kui illegaalsete uimastite ulatuslikule tarvitamisele, vahendab BNS.
Tallinna uuringutulemused on võrreldavad 2019. aasta reoveeuuringu tulemustega, mille põhjal saab väita, et hoolimata piirangutest ja turismi vähenemisest ei vähenenud 2020. aastal oluliselt uimastite tarvitamine, vaid osade ainete puhul pigem kasvas.
Tallinna piirkonnas kõige levinumaks narkootilisteks aineteks olid sarnaselt 2019. aastaga kanep, amfetamiin ja kokaiin. Neile järgnesid metamfetamiin ning MDMA, mille tarvitamine võrreldes aasta varasemaga oli hüppeliselt kasvanud.
“Võrdlesime ka ainete tarvitamist nädalapäevade lõikes – sarnaselt eelmisele aastalt tulid erinevused kõige enam esile MDMA, kokaiini ja etanooli puhul. Neid kolme ainet tarvitatakse kõige enam nädalavahetusel, millest võib järeldada, et teatud osa sellest tarvitatakse meelelahutuse ja lõõgastumise kontekstis ning annab alust arvata, et hoolimata koroonapandeemia piirangutest toimusid endiselt erapeod ja koosviibimised,” selgitas Katri Abel-Ollo.
Kanepi kontsentratsioon reovees oli võrreldes 2019. aastaga natuke tõusnud, kuid mitte oluliselt. Nädalapäevade kaupa kõikumisi on kanepi puhul keeruline hinnata, kuna kanepitarvitamise jääk (THC COOH) on uriinist pikka aega määratav.
Alkoholi ja nikotiini tarvitamise jääkide kogused olid reovees võrreldes illegaalsete ainetega oluliselt suuremad. Võrreldes 2019. aasta uuringuga oli alkoholi osas märgata 26 protsendilist langust, nikotiini sisaldus reovees jäi suhteliselt samaks.
Alkoholi ja nikotiini tarvitamise puhul aga on oluline silmas pidada, et 2020. aasta pandeemiasügisel ei olnud Tallinnas lisaks kohalikele elanikele välisturiste. Kui vähenenud alkoholi tarvitamise puhul võib oletada meelelahutuse piiramise ja välisturistide puudumise mõju, siis nikotiini puhul viitab 2019. aastaga suhteliselt sarnane tase just kohalike elanike suuremale tubakatoodete tarvitamisele.
Pärnu linna reovees olid kõige levinumad narkootikumid kanep, kokaiin, amfetamiin, millele järgnes metamfetamiin. Pärnu reovees leiduvate narkootikumide jääkide kogused olid võrreldes Tallinna omaga kordades väiksemad.
“Üllatuslik oli varem narkoturul väheses koguses liikuva metamfetamiini leidmine ka Pärnu reoveest, sest selle aine tarvitamist seostatakse narkootikumide süstimise ja meelelahutusüritustega, mille läbiviimine oli uuringu ajal piiratud,” kommenteeris Abel-Ollo.
Metaamfetamiini jääkide suhteliselt suur kontsentratsioon nii Tallinna kui Pärnu linna reovees näitab 2020. aastal Eesti narkoturul toimunud muutust ja samas illustreerib ka reoveeuuringu metoodika võimekust anda objektiivne ülevaade turul toimuvast. Metaamfetamiini suuremat levikut Eestis kinnitavad ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) analüüsi tulemused 2020. aastal konfiskeeritud narkootikumidele.
2020. aasta sügisel viidi läbi Tallinna ja Pärnu linna reoveeuuring uimastite jääkide suhtes. Mõlema piirkonna reoveest analüüsiti narkootikumide, alkoholi ja tubaka metaboolseid ehk läbi ainevahetuse tekkivaid jääke. Uimastite jäägid, mis on reovette sattunud inimese organismi läbimata, analüüsi tulemusi ei mõjuta.
Uimastijääkide leidude reoveeuuringu koordinaator, algataja ja rahastaja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Uuringu koostööpartneriteks veeproovide kogumisel olid AS-i Tallinna Vesi ja AS-i Pärnu Vesi reoveepuhastusjaam. Reoveeproovide analüüsimudeli väljatöötamisel ja analüüsi tegemisel on TAI koostööpartner Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).
Selle metoodikaga uuring viidi Eestis läbi teist korda. Uuring põhineb üleeuroopalisel SCORE protokollil. Esimene sarnane reoveeuuring viidi katseprojektina läbi 2019. aastal Tallinnas. 2020. aasta sügisel kaasati lisaks Tallinnale uuringusse Pärnu linn. Mõlema linna puhul olid uuritavad ained samad. Tallinnas koguti reoveeproovid ajaperioodil 15.−22. septembril ja Pärnus 19.−26. oktoobril. Eestis kehtisid sel perioodil piirangud ööelule, kuid mingil määral avalik meelelahutus siiski toimis. Pärnu puhul on oluline ka mainida, et uuritaval perioodil oli Eestis sügisene koolivaheaeg ja selle tulemused illustreerivad lisaks kohalikele elanikele siseturistide narkootiliste ainete tarvitamist.
