Reovee koroonaviirusesisaldus on pea üle Eesti kahanenud mõõdukaks või väheseks
Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguste vähenemist üle Eesti. Üheski asulas pole viirusekogus enam väga suur.
Kui veel nädala eest leidus uuringutulemusi kajastaval kaardil mitmeid tumepunasega märgitud asulaid, mis viitasid reovee väga suurele viirusesisaldusele, siis äsja lõppenud uuringuetapi tulemusi kajastav kaart on värvunud pea ühtlaselt roheliseks ja kollaseks. See näitab, et koroonaviirusekogus reovees on valdavalt vähene või mõõdukas. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on langust näha ka varem püsivalt väga suure viirusesisaldusega proove andnud Ida-Virumaa linnades, mis on nüüd jõudnud mõõdukale tasemele.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
