Valitsus kiitis heaks ravimiseaduse muudatused, mis aitavad parandada ravimite ning apteegiteenuse kättesaadavust ning pakuvad lahendusi ravimite tarneraskuste mõjude leevendamiseks. Muuhulgas lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning täpsustatakse võimalust tuua elupäästval eesmärgil erandkorras sisse müügiloata innovaatilisi ravimeid juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis.
„Tõhusate, kvaliteetsete ja ohutute ravimite ratsionaalne kasutamine aitab lahendada paljusid terviseprobleeme ning ka tervisehoiukulusid kokku hoida,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Kavandatavad ravimiseaduse muudatused aitavad parandada ravimite füüsilist kättesaadavust, pakuvad lahendusi tarneraskuste mõjude leevendamiseks ning leevendavad ravimite käitlemisega seotud halduskoormust nii müügiloahoidjate, hulgimüüjate kui apteekrite jaoks.“
Ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga koos antakse edaspidi automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada lubadel eritingimusi.
Müügiloata ravimitele, millel on juba mõnes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis pädeva asutuse müügiluba, ei pea eelnevalt taotlema sisseveoluba. Ravimiametile antakse õigus erandlikel juhtudel, näiteks tarneraskuste korral ajutiselt piirata apteegist väljastatavaid ravimite koguseid või lubada väljastamist vaid teatud diagnooside puhul ning võimaldada tarneraskuste korral erisusi apteegis ravimite valmistamise nõuetest.
Hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras on ravimiametil edaspidi võimalik anda müügiloata ravimite turustamise luba. Samuti võib ravimiamet anda ajutiselt müügiloata ravimi turustamise loa või lubada ravimi kasutamist müügiloa tingimuste väliselt seoses patogeenide, toksiinide, keemiliste ainete või tuumakiirguse ohuga.
Muudatustega täpsustatakse võimalust tuua elupäästval eesmärgil erandkorras sisse müügiloata innovaatilisi ravimeid juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis, kui uuringut Eestis ei tehta ja patsientide osalemine uuringus ei ole võimalik, ning mille puhul on patsientide jaoks tõenäoline, et ravimist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohu. Koostöös ravimitootjaga tehakse need patsiendile tasuta kättesaadavaks.
Apteegiteenuse kättesaadavuse parandamiseks võimaldatakse maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, apteegiteenuse osutamist selliselt, et abipersonal väljastab ravimeid proviisori või farmatseudi juhendamisel videokõne teel. Ravimitega reisimiseks vajaliku Schengeni tunnistuse välja andmine ja ravimite reisimise nõustamine antakse Ravimiametilt üle apteekidesse. Edaspidi hakkab patsient narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega reisimiseks vajalikku Schengeni tunnistust kätte saama apteegist.
Muudatustega kaasajastatakse ka ravimireklaami tingimusi ja lihtsustatakse kõlbmatute ravimite apteeki tagastamist ja ravimijääkide käitlemist. Apteekidel on edaspidi võimalik hoida müügisaalis eraldiseisvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat, kuhu tarbijad saavad oma ravimid iseseisvalt tagastada ilma, et apteeker peaks selle kohta eraldi dokumentatsiooni täitma.
Ravimiseaduse muudatustega kavandatud ravimisektori halduskoormuse vähendamisega hoitakse riigieelarvest järgmise nelja aasta jooksul kokku üle poole miljoni euro.
Eelnõu esitatakse arutamiseks ja heaks kiitmiseks Riigikogule.
