Monday , 23 December 2024
Erakorralised uudised
83098745 136590864704593 7382531267673579511 o

TÄIENDATUD: Kohilas 4.a lapse sunuks sõitnud 34.a isa ei võtnud enne raudtee ülesõidukohta kiirust maha

 14.07.2023  juhtus Raplamaal Kohila vallas Lohu külas raske liiklusõnnetus, milles hukkus 4-aastane poiss.

 

Häirekeskus sai teate Lohu külas Metsavahi ülesõidul juhtunud rongi ja sõiduauto kokkupõrkest kell 13.40.

Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla välijuht Anti Šapkin: „Esialgsetel andmetel ületas 34-aastase mehe juhitud sõiduauto Subaru Forester Metsavahi raudteeülesõidukohta ning juht ei märganud talle vasakult ehk Tallinna poolt lähenevat reisirongi. Kokkupõrke tagajärjel sai raskelt viga sõiduautos olnud 4-aastane poiss, kes vaatamata meedikute pingutustele suri sündmuskohal. Teine Subarus olnud kaasreisija, 23-aastane mees, viga ei saanud. Sõiduauto juhi viisid meedikud tervisekontrolliks haiglasse.“

Tallinnast Rapla suunas liikunud rongis olnud inimesed kokkupõrke tagajärjel viga ei saanud.

Traagilise liiklusõnnetuse asjaolusid selgitatakse kriminaalmenetluses.

TÄIENDUS 16.07.2023

Sel nädalal rongiga kokkupõrkel elu kaotanud nelja-aastane laps on tänavu neljas rongiõnnetuses hukkunu. Raudtee ülesõitudele ja -käikudele märgusüsteemi paigaldamisest peab Edelaraudtee juht efektiivsemaks lahenduseks eri tasanditel asuvaid ületuskohti.

Igal aastal kaotab kokkupõrkes rongiga keegi oma elu. Viimane selline õnnetus juhtus sel reedel, kui Kohila raudteeületuskohas põrkasid kokku rong ja sõiduauto. Väiksemas masinas olnud nelja-aastane laps hukkus ning sõiduki juht viidi haiglasse.

Tihti on taolised õnnetused põhjustatud sellest, et inimene on harjunud sama ülekäiku läbima ja enamasti rongi sel hetkel ei tule.

“Need õnnetused ei juhtu mitte selle pärast, et taristu on ühel või teisel moel varustatud või mitte varustatud täiendavate abivahenditega – on need siis valgusfoorid, liiklusmärgid, tõkkepuud või midagi sellist – vaid sellest, et me oleme harjunud raudteed ületama moel nagu me oleme seda ka varem teinud,” ütles Operation Lifesaver Estonia juht Tamo Vahemets.

Samas rõhutas Vahemets, et tõkkepuud võivad siiski kasuks tulla. Õnnetuse toimumispaiga haldaja Edelaraudtee juhi Rain Kaarjase sõnul vastab Kohila ületuskoht nõuetele ning selles punktis pole lisaks liiklusmärkidele ühtegi tõket vaja.

“On mõistetav, et kui foorisignalisatsioon-tõkkepuud paigaldada kõikidele raudtee ülesõidukohtadele, see kindlasti oleks ohutum. Konkreetsel ülesõidukohal ei ole olnud aastast 1998 mitte ühtegi õnnetust,” ütles Kaarjas.

Rongiga liiklusõnnetuste arv on aga kasvamas. Raudtee-ettevõtetes käivad pidevalt arutelud, kuidas parandada tee-ohutust. Ka signalisatsioone on paigaldatud rohkem, kui norm ette näeb.

Edelaraudtee juhi sõnul on praegu käsil seaduse muutmine, mis täpsustaks, missugusel juhul tuleks paigaldada signalisatsioon ja missugusel viia ülesõidud eritasandile. Just ülekäigusildu ja -tunneleid toetab Kaarjas enim.

“Sügavalt tuleks ikkagi kaaluda seda, et rohkem raudteeülesõidukohtasid ja -ülekäigukohtasid viia eri tasanditele. Vahet pole, kas trepp üle või maa alt, tähtis oleks, et nad oleksid eritasanditel,” ütles Kaarjas.

Kaarjas lisas, et arvestades kokku foorisüsteemide ja tõkete paigalduse ning nende hilisema hoolduse hind, võib eritasandiline lahendus ka odavam olla. Reisirongide kiirus tõstetakse edaspidi Eestis kuni 160 kilomeetrini tunnis ning see toob kaasa uued ohutusnõuded.

TÄIENDUS laupäev 22 juuli 2023

Esialgsetel andmetel läbis 34aastane mees reede pärastlõunal oma Subaru Foresteriga Kohila vallas Metsavahi raudteeülesõidukohta ega märganud Tallinna poolt tulevat oranži reisirongi. Kokkupõrke tagajärjel sai raskelt viga sõiduautos olnud nelja-aastane poiss, kes vaatamata meedikute pingutustele suri sündmuskohal. Subarus viibis veel 23aastane mees, kes viga ei saanud. Reisirongi reisijad kokkupõrkes viga ei saanud.

Eestis on üle 2000 kilomeetri raudteed, millest suurem osa kuulub riigiettevõttele Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee ASile. Edelaraudtee juht Rain Kaarjas nõustub, et olukord võsaga võiks olla alati parem. Praegune hooldusgraafik näeb ette , et nähtavuse nimel tehakse hooldustöid iga kolme aasta järel. Üldjuhul võsa selle ajaga ei kasva segavalt suureks. Kaarjas pole nõus väidetega, et võsa varjas vaadet: veduri pardasalvestise järgi oli autojuhil piisavalt vaatevälja rongi märkamiseks.

„Vaatasin hommikul pardasalvestist. Sealt on näha, et autojuht ei võtnud kiirust maha. Sõitis otse ja täiesti-täiesti… miks, ma ei saa aru,“ räägib Kaarjas. „Rong ei ole võimalik peatada. Kui autojuht oleks täitnud nõuet, alandanud kiirust ja vaadanud vasakule-paremale, siis seda õnnetust poleks olnud.“ Kaarjas isiklikult arvab, et õnnetuses mängis rolli rutiin ja igapäevane harjumus.

Allikas. õhtuleht

Vaata ka:

joulud

Mis on jõulustress?

Jõulustress viitab pinge- ja stressitundele, mida paljud inimesed kogevad pühadeperioodil, eriti jõulude eel ja ajal.

gripp

Nakkushaiguste ülevaade: grippi haigestumine võib järsult kasvada

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse ja COVID-19 levik