Rahvastikuminister Riina Solman: elatise regulatsioon ei tohi kahjustada lapse heaolu

Rahvastikuminister Riina Solman: elatise regulatsioon ei tohi kahjustada lapse heaolu

 

Uut elatise süsteemi luues tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest, kuid samas ei tohi ära unustada ka vanemate võimalusi, rõhutab rahvastikuminister Riina Solman oma tagasisides plaanitavale elatise süsteemi muutusele.

 

Rahvastikuminister Solman märkis oma täna saadetud tagasisides elatise süsteemi mõjutavale perekonnaseaduse muutmise eelnõule, et vanemate lahku mineku korral peaks jääma lapse elustandard sarnasele tasemele, nagu see oli varem ja oleks ka tulevikus vanemate koos elades.

„Selle juures tuleb hoiduda aga sellest, et üks või mõlemad vanemad pankrotistuvad,“ rõhutab Solman, kelle arvates ei ole seetõttu õige seada elatise arvutamisel mõõdupuuks Eesti keskmist palka, vaid lähtuda tuleks ennekõike lapsevanemate reaalsetest võimalustest.

 

Rahvastikuministri sõnul tuleb elatise määramisel arvestada võimalikult paljude muutujatega: mõlema vanema sissetuleku ja vara, laste vanuse ja veel muude teguritega. Samuti peaks elatisesüsteem haakuma riigi sotsiaalkaitse süsteemidega nagu toimetulekutoetus, toitjakaotuspension ja elatisabi. „Tasuks kaaluda ka seda, kas peretoetuste arvestamine elatise suuruse määramisel on otstarbekas, sest toetused on mõeldud siiski laste ülalpidamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks ja riigipoolseks lisatoeks, mitte vanemate vastutuse vähendamiseks,“ märgib Solman.

 

Rahvastikuminister ei toeta iga järgneva lapse elatise vähendamist 30% võrra võrreldes esimese lapsega. „Sääst ei teki peredes, kus kasvavad mitmikud või kui lastel on väga väike või väga suur vanusevahe. Samuti siis, kui lapsed on erinevast soost,“ põhjendab ta.

 

Ministri sõnul on tänapäeval väga palju erinevaid peresuhteid ja –mudeleid, mis vajavad ka erinevat käsitlust. „Peame vältima uue regulatsiooniga olukorda, kus iga muudatus peresuhtes, näiteks lapse sünd või töö kaotus, eeldab elatise suuruse kindlaksmääramiseks uut kohtuotsust. See oleks nii peredele kui kohtutele ebamõistlik ja liigne koormus,“ nentis Solman.

Kindlasti on rahvastikuministri sõnul vaja eelnõu koostajatel pöörata täit tähelepanu eelnõu detailidele, millega välistada olukord, kus kõrgepalgalised vanemad hakkavad varjama oma tegelikku sissetulekut.

Solman peab elatise teemat äärmiselt oluliseks ja tundlikuks teemaks, mille lahendamiseks tuleb kõiki osapooli ära kuulates leida ühised põhimõtted, mis uue süsteemi kujundamisel ka arvesse võetakse.

 

 

Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu

 

 

Rahvastikuminister kooskõlastab perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral.

Kehtiv elatise regulatsioon ja minimaalse elatise suuruse jäik seotus kuupalga alammääraga ei ole Eesti elatustaset arvestades põhjendatud, sest on elatise maksjale sageli üle jõu käiv ega vasta alati praktilistele vajadustele. Probleem on väga ulatuslik, kuna puudutab paljusid lahku läinud paare, kellel on ühised lapsed. Kehtiva regulatsiooni paindlikumaks ja tegelikule elule vastavaks muutmine on hädavajalik. Seega anname teada, et:

1. Toetame eelnõu eesmärki muuta elatise senist regulatsiooni. Oleme seisukohal, et elatise regulatsiooni uuendades tuleb lähtuda lapse vajadustest ja huvidest, aga ühtlasi ka vanemate võimalustest. Lapse elustandard peaks lahuselavate vanemate puhul olema sarnasel tasemel nagu see oleks vanemate jätkuva kooselu puhul.
2. Toetame põhimõtet, et elatise summa kujuneb mitmest komponendist, ega ole jäigalt seotud kuupalga alammääraga.

Esitame alljärgnevalt märkused eelnõus kajastatud komponentide lõikes.

 

I Elatise baassumma

„Igakuise elatise baassumma ühe lapse kohta on 181 eurot, mida korrigeeritakse elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega.“

1. Oleme seisukohal, et elatise suuruse arvutamisel tuleb arvesse võtta mõlema lapsevanema sissetulek, mitte üksnes kohustatud vanema oma.

 

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile[1] (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Seega peab ka elatise kalkulaator suutma lapsevanemate sissetulekute erinevustega arvestada.

 

Eelnõuga tuleb leida lahendused ka erandlikeks olukordadeks, nii et sellega ei kaasneks vältimatut vajadust kohtusse pöörduda. Näiteks võib see puudutada osalise või puuduva töövõimega isikute poolt elatise maksmist. Puuduva töövõimega isikute osas saab paralleeli tuua olukorraga vanema surma korral, mille puhul riik maksab lapsele toitjakaotuspensioni. Elatise määramisel tuleks kindlasti kaaluda põhjendatud erandite tegemist puuduva või ka osalise töövõimega isikutele, sest nende lapsed on ülalpidamise kulude kandmise seisukohast eelnevalt kirjeldatuga sarnases olukorras. Võimaluste piires peaks riik siingi kaasa aitama lapse ülalpidamiskulude kandmisele, et tagada laste heaolu ja võrdväärne kohtlemine.

 

2. PKS § 101 lg 3 sõnastus ei ole õigusselge. Jääb arusaamatuks, mis ajahetkel täpselt ja mitu korda baassummat tarbijahinnaindeksiga korrigeeritakse. Baassumma korrigeerimine tarbijahinnaindeksiga peab olema elatise kalkulaatoris seadistatud, vastasel juhul on see lapsevanemale segadust tekitav ning võib suurendada kohtute töökoormust.

3. Eelnõu ei seo elatise suurust laste vanusega. Tuginedes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringule „Lapse vajaduspõhise miinimumelatis“[2] (edaspidi elatise uuring), on lapse vanus üks olulisemaid lapse ülalpidamiskulu mõjutavaid tegureid. Lapse ülalpidamiskulu on kõige suurem kohe pärast sündi ja beebieas ning väheneb seejärel kuni teismeeani (12–13 a), mil see taas suurenema hakkab. Erinevate vanuserühmade keskmised ülalpidamiskulud varieeruvad vanusegruppide lõikes 355 eurost kuni 416 euroni, mis näitab, et erinevused on arvestatava suurusega. Seletuskirjas toodud põhjendus, et „elatise suuruse sidumine vanusega muudaks elatise kindlaksmääramise liiga keerukaks ja tooks kaasa vajaduse elatise summat teatud perioodide kaupa muuta“ ei ole piisav. Eelnõuga seotakse elatise suurus juba mitme muutuva komponendiga, nt iga-aastase tarbijahinnaindeksi ja keskmise brutopalga muutusega, mistõttu elatise suuruse lapse vanusega sidumata jätmise põhjendus ei ole veenev. Lapse vanusest lähtuva baassumma saaks valemi kaudu automaatselt elatise kalkulaatorisse nö sisse ehitada.

 

Teine oluline tegur, mis mõjutab mitmeid lapsega seonduvaid kulusid, on lapse elukoht ehk piirkond, kus laps kasvab. Kuigi elatise uuringus on käsitletud ka piirkondlikke erinevusi, ei ole eelnõus nendega arvestatud. Leiame, et seletuskirjas tuleb põhjendada, miks piirkondlike erinevustega ei ole eelnõus arvestatud.

 

Elatise suuruse arvutamisel tuleks silmas pidada, et mõlemale lapsevanemale jääks peale lapsele kuluva summa/elatise maksmist piisavad vahendid enda vältimatute kulude katmiseks, sh eluasemekulud. Ka täna kehtiva PKS § 102 lg 2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui suur vanemale jääv summa olema peaks ning millest lähtuvalt see kindlaks määratakse, vajab detailsemat analüüsi. Kirjeldatud põhimõtte rakendamiseks tuleks vastav regulatsioon ka eelnõusse lisada. Regulatsioonist lähtuvalt tuleb seadistada ka elatise kalkulaator, et nimetatud põhimõte oleks automaatselt rakendatav.

 

4. Eelnõu ei arvesta lapsega koos elava vanema füüsilise ja vaimse panusega lapse kasvatamisel. Alla 7-aastase lapse kasvatamine eeldab ööpäevaringset täiskasvanu järelevalvet ning hoolt, mis nõuab vanemalt suurt vastutust ja pühendumist, aga samuti ka aega ja energiat. Mööname, et see on osati ka emotsionaalne teema, kuid üksi last kasvatavale vanemale tähendab see ühtlasi väga praktilisi piiranguid (nt töötamise ja tulu teenimise võimaluste osas) ning põhjustab täiendavat kulu (nt lapsehoiu kulu). Kui eelnõu last kasvatava vanema võimalike piirangute ja kuludega ei arvesta, tuleb seda seletuskirjas põhjendada.

 

II Kohustatud vanema sissetulek

 

„Elatise baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Kui kohustatud isiku sissetulek erineb oluliselt keskmisest brutokuupalgast, võib elatise baassummale lisanduvat protsenti vastavalt suurendada või vähendada.“

 

1. Eelnõus on aluseks võetud Eesti keskmine brutopalk, mis oli 2019. aastal 1407 eurot. Leiame, et arvestuse alusena kasutatav keskmine palk ei ole õiglane lähtekoht, arvestades, et sama perioodi keskmine mediaanpalk oli vaid 1100 eurot, ja asjaolu, et keskmise palgaga võrreldavat mediaanpalka teeniti vaid Harju- ja Tartumaal[3]. Palgaerinevused Eesti eri piirkondade vahel on suured ning seda aspekti peaks olema võimalik elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta ka elatise kalkulaatori loomisel, et vältida kohtu poole pöördumise vajadust. Sissetuleku arvestamisel võiks ühe võimaliku alusena kaaluda ametirühmade mediaanpalka, mida Statistkaamet perioodiliselt avaldab.

 

2. Kohustatud isiku sissetuleku säte ei ole õigusselge, kuna sellest ei nähtu üheselt, millises ajaraamis ja mil moel on tagatud, et baassummale lisatav palga komponent saab ajakohastatud. Samuti on lai tõlgendamisruum mõistel „erineb oluliselt keskmisest palgast“. Kas 50 eurot on oluliselt erinev või mitte? Tõenäoliselt on vastus väga subjektiivne ja sõltub hindajast. Viimastel aastatel on Eesti keskmine palk iga-aastaselt suurenenud, kuid eelnõus tuleb arvesse võtta, et kõigi ametikohtade ja lapsevanemate reaalne palk iga-aastaselt siiski ei suurene. Kas sellistel juhtudel oleks elatist maksma kohustatud vanemal vaja kohtus tõestada, et tema palk ei tõusnud? Kui seadistada elatise kalkulaator nii, et sissetuleku muutus/samaks jäämine võetakse elatise suuruse arvutamisel automaatselt arvesse, ei tekitaks see lapsevanemale vältimatut vajadust kohtusse pöörduda. Paindlikum lahendus aitaks ennetada ka elatisvõlgnevuse tekkimist.

 

3. Seletuskirjast selgub, et sissetuleku komponenti võib kohus suurendada või vähendada vastavalt vanema tegelikule sissetulekule. Kohustatud vanema tegelikku sissetulekut peab põhistama vanem, kes elatist taotleb. Oleme seisukohal, et kohtumenetluses ei tohiks tõendamiskohustust panna lapsega koos elavale vanemale. Tõendamiskohustus peaks jääma elatist maksma kohustatud vanemale. Erasektoris töötades ei ole palgaandmed avalikud ning tõenäoliselt ei ole kohustatud vanem sageli nõus last kasvatavale vanemale oma tegelikku sissetulekut avaldama.

 

4. Kui sissetuleku komponendi suurendamine või vähendamine eeldab igakordset (iga-aastast) kohtuotsust, on see kõigile osapooltele ressursimahukas. Lahus elavad vanemad ei avalikusta reeglina oma sissetulekut. Seetõttu puudub last kasvataval vanemal võimalus hinnata, kas sissetuleku komponendi suurendamiseks oleks põhjust kohtu poole pöörduda või mitte. Kirjeldatud probleemi tõttu võib suureneda kohtusse pöördujate arv.

 

5. Väljapakutud elatise määramise süsteem võtab kohustatud vanema tegelikku sissetulekut arvesse vaid väga väikeses osas – 3% sissetulekust. Näiteks vanem, kelle töötasu on 5000 eurot kuus, peab lisaks baassummale maksma oma sissetulekust sõltuvalt täiendavalt 150 eurot kuus. Samas Eesti keskmise brutopalga puhul oleks juurde makstav summa 42 eurot. Tasuks kaaluda suurema protsendi kasutamist, aga samas sissetuleku komponendile ülempiiri kehtestamist, et elatis ei ületaks lapsega seotud mõistlike kulude määra ka keskmisest oluliselt suurema sissetuleku puhul.

 

6. Eelnõu ei näe ette, et kohustatud vanema sissetuleku alternatiivina võetakse arvesse tema muud vara, nt säästud, kinnisvara, tulu äritegevusest, dividendid, kapitalitulu vms. Elatise kalkulaator peaks looma võimaluse arvestada elatist maksma kohustatud isiku varaga. Eelnõu rakendumisel on sellistel juhtudel kohtusse pöördumine vältimatu.

 

7. Nagu elatise baassumma puhul, nii ka sissetuleku komponendi lisamisel elatise baassummale tuleb arvestada, et mõlemale lapsevanemale jääks rahalisi vahendeid enda vältimatute kulude katmiseks, nt kulud eluasemele, toidule ja esmatarbekaupadele.

 

8. Eelnõu kohaselt ei ole võimalik arvutada elatist ilma kohtumenetluseta olukorras, kus lapsevanemal on uus elukaaslane/abikaasa ja/või uued lapsed uuest paarisuhtest. Lisaks tingib iga elumuutus, nt uue lapse sünd, igakordset kohtusse pöördumist elatise suuruse määramiseks. Elatise regulatsioonist peaks selguma, kuidas arvutada elatist juhul, kui elatist maksma kohustatud vanemal on ülalpeetavad lapsed ka uuest paarisuhtest. Ka elatise kalkulaator peaks suutma arvestada automaatselt lapsevanemate kõigi lastega.

 

9. Seletuskirjas on toodud, et elatis kahe lapse kohta võiks moodustada 32-33% kohustatud vanema netosissetulekust. Kas tegemist on suunisega, mis kehtib ka elatise suurendamisel ja vähendamisel? Eeldusel, et kohustatud vanem teenibki Eesti keskmist brutopalka ja teise lapse puhul arvestatakse mastaabisäästu, moodustaks elatis netosissetulekust ca 33%. Niipea kui kohustatud vanema sissetulek kahaneb allapoole Eesti keskmist brutopalka, tuleb tal jõukohase elatise arvutamiseks pöörduda kohtusse, et tagada viidatud protsent netosissetulekust, kui see on mõeldud juriidiliselt siduvana.

 

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millist baassummale lisatavat protsenti peaks kohus rakendama nende isikute puhul, kelle sissetulek on keskmisest brutokuupalgast oluliselt väiksem või suurem.

 

III Elatist saavate laste arv samas peres

 

„Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse elatise summat 30 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes iga järgneva lapse puhul.“

 

1. Tuginedes elatise uuringule, võib teatud juhtudel mastaabisääst tekkida, nt alla viieaastase vanusevahega sündinud laste puhul, kuid kindlasti ei saa mastaabisäästu rakendada mitmike puhul, samuti suure vanusevahega või eri soost laste puhul.

 

2. Mastaabisääst ei saa olla ka alla viieaastase laste vanusevahe puhul 30%, sellisele järeldusele ei ole jõutud ka elatise uuringus, mille kohaselt mastaabisäästu kordaja jääb vastavalt vanusegrupile 0,79-0,88 piiridesse.

 

 

IV Peretoetuste arvestamine

 

„Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.“

 

1. Perehüvitiste seaduse alusel makstavate peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kehtiva seaduse järgi ei võeta peretoetusi elatise määramisel arvesse ja riigipoolsed toetused on last kasvatavale vanemale täiendav raha lapsega seotud kulude katmiseks. Eelnõu mõjude analüüsist ei nähtu, kas ja kuidas pakutav muudatus mõjutab perede majanduslikku toimetulekut. Oleme seisukohal, et seda tuleb täiendavalt analüüsida. On oht, et peretoetuste arvesse võtmisega tulevikus väheneb laste heaolu ja halveneb tegelik majanduslik toimetulek, eriti kui last peamiselt kasvatava vanema sissetulek on alla Eesti keskmise brutopalga ning riigi poolt makstavatel peretoetustel on seni olnud oluline roll toimetuleku tagamisel.

 

2. Kui peretoetused jagatakse pooleks ja peaks juhtuma, et elatist maksma kohustatud vanem ei täida oma kohustust elatist maksta, siis jääb laps ja pere tinglikult ilma ka poolest peretoetustest, mis ei ole laste võrdse kohtlemise seisukohalt aktsepteeritav.

 

3. Eelnõu sätetes tuleb täpsustada, kas mõeldud on perehüvitiste seaduse alusel makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Samuti tuleb üksikasjalikumalt reguleerida lasterikka pere toetuse arvesse võtmine elatise arvutamisel. Kärgpere mudeleid on väga erinevaid. Näiteks võib peres kasvada kolm last, kuid kohustatud vanem peab elatist maksma vaid ühele lapsele. Sel juhul ei ole elatise määramisel lasterikka pere toetusega arvestamine õigustatud, sest elatise maksja puhul pole tegemist lasterikka pere vanemaga.

 

4. Eelnõu regulatsioon ja elatise kalkulaator peab võimaldama automaatse muudatuse elatise suuruses, kui toimub muudatus peretoetuste maksmises, nt õigus lapsetoetusele langeb ära seoses lapse 16-aastaseks saamisega ja laps õpinguid ei jätka.

 

5. Palume täiendavalt analüüsida, kas olukordades, kus kohustatud vanem ei osale üldse lapse eest hoolitsemises või teeb seda minimaalselt, on õigustatud elatise arvutamisel peretoetustega pooles ulatuses arvestamine. Lapsega igapäevaselt koos elaval vanemal ja last üksi kasvataval vanemal võivad tekkida täiendavad kulud seoses vajadusega lapsest eemal viibida ning kasutada sel puhul lapsehoidja teenust. Ka Riigikohus on oma otsustes põhjendanud, et vanemate panus ei pea rahalises mõttes alati võrdne olema. Kui üks vanematest panustab lapse kasvatamisse teisega võrreldes oluliselt rohkem aega, võib tema rahaline panus olla väiksem.

 

V Lapse vahetu ülalpidamine

„Elatise summat vähendatakse proportsionaalselt lapse igapäevaste kulude võrra, kui laps elab koos kohustatud vanemaga aasta lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööd kuus.“

 

1. Sellises sõnastuses sätte rakendamine ei ole õigusselge ning hakkab praktikas hulgaliselt probleeme ja vanemate vahelisi vaidlusi tekitama, kus kannatajaks jääb peamiselt siiski laps. Sätte sõnastus peab olema kõigile üheselt selge, sh kui palju vähendatakse, mis elatise komponendist vähendatakse, kas arvestus käib päevapõhiselt, kas arvestus käib igakuiselt, tagasiulatuvalt jne;

 

2. Toetame põhimõtet, et lapse vahetut ülalpidamist tuleb elatise määramisel arvesse võtta, kuid mitte päevapõhisest arvestusest lähtuvalt. Päevade kaupa arvestuse pidamine hakkab ohustama kohati niigi habrast suhtluskorda, viies äärmusteni, kus üks lapsevanem hakkab lugema tunni täpsusega päevi, et hinnata, kas lahuselava vanemaga koosviibitud aeg vähendab elatist või mitte. Samas, kui laps viibib ligikaudu 50% ajast teise vanema juures, siis elatis väheneks vaid 27,15 eur, mis võib teistpidi ebaõiglane tunduda, sest seaduses ja praktikas kehtib põhimõte, et kui laps elab mõlema vanemaga võrdse aja, ei pea kumbki vanem elatist maksma. Loodav elatise kalkulaator peab võimaldama ka selle komponendi automaatset arvestamist, vältimaks taaskord elatise küsimuses kohtusse pöördumist.

 

 

VI Elatise summa suurendamine või vähendamine mõjuval põhjusel kohtus

 

„Kohus võib mõjuval põhjusel elatise summat suurendada. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas lapse erivajadus või last peamiselt kasvatava vanema töövõimetus.“

„Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud alustel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.“

1. Kohtus vaidluste lahendamine on osapooltele äärmiselt aja- ja ressursimahukas ning seda ka elatise menetluse puhul, mis peaks olema kõigile kättesaadav ja jõukohane. Menetlusosalistele kaasnevad suured aja ja õigusabikulud. Kuna riigipoolse tasuta õigusabi maht on piiratud, siis seda enam on lapsevanemad haavatavad, kui neil endal puudub pädevus kohtumenetlust alustada ja end kohtuprotsessis esindada. Eelnõuga väljatöötatud regulatsiooni järgi elatise maksmine lapsevanemate kokkuleppel, ilma kohtuotsuseta, realiseeruks meie hinnangul üksnes väga vähestel juhtudel. Standardlahendusest väiksema või suurema elatise määramiseks peab vanem igakordselt ja kohati lausa iga-aastaselt esitama kohtule asjaolude muutumise kohta tõendid ning kohus peab hakkama kaaluma, milline on vanema elatise maksmise võimekus, et otsustada, kas elatise suuruse muutmine on põhjendatud.

 

Oleme seisukohal, et eelnõus välja pakutud regulatsioon ei aita suure tõenäosusega pikaajalises perspektiivis kohtute töökoormust vähendada, nagu oli algselt muudatuste väljatöötamise eesmärgiks, vaid vastupidi suurendab kohtusse pöördujate arvu.

 

2. Kavandatud elatise kalkulaator on kindlasti hädavajalik tööriist, mis peab valmima enne eelnõu rakendamist, et enne selle kasutuselevõtmist jääks piisav aeg kalkulaatori testimiseks.

 

 

VII Täiendava lahendusena pakume uue elatise süsteemi rakendamiseks ja tõhusamaks toimimiseks välja administreeriva rakendusasutuse (nt Sotsiaalkindlustusamet) kaasamist.

 

Pakutud idee ei ole tervenisti unikaalne lahendus. Rakendusasutuse kaasatust elatise protsessi kasutatakse ka naaberriigis Soomes, kus elatisega seonduv on üks osa sotsiaalsüsteemist, millega tegeleb sotsiaalkindlustusamet Kela. Süsteem on automaatne, põhinedes elatise kalkulaatoril, mistõttu puudub tungiv vajadus elatist kohtu kaudu välja nõuda. Sageli kaastakse toetuse suuruse arvutamisesse ka kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialist (lastenvalvoja). Lapsevanemad saavad elatise kokkuleppe kinnitada kohalikus omavalitsuses ning kinnitatud leping omab sarnast õigusjõudu kohtuotsusega.

 

Argumendid, mis toetavad rakendusasutuse kaasatust elatise süsteemi

 

1. Mida paindlikumaks ja personaalsemaks muutub elatise suuruse arvutamine, seda nüansirikkam on ka vastav regulatsioon seaduses. Tavainimese jaoks on seaduse tekst raskesti loetav ja mõistetav, mistõttu tekib erinevate tõlgendamiste tulemusena palju probleeme ja vaidlusi, mis mõjutab negatiivselt lahku läinud lapsevanemate kohati niigi habrast omavahelist suhtlust ning kannatajaks jäävad siin suure tõenäosusega lapsed.

 

Täna ei ole Eestis keskset rakendusasutust, kelle poole saaks lapsevanem elatise küsimustes nõu ja abi saamiseks pöörduda. Keskse rakendusasutuse kaasatuse eeliseks võrreldes kohalike omavalitsusega, on ühtse kvaliteediga üle Eestilise teenuse kättesaadavuse tagamine. Rakendusasutuse rolliks oleks pakkuda lapsevanemale praktilist tuge – selgitada elatise suuruse arvutamise regulatsiooni ja pakkuda abi elatise kalkulaatori kasutamisel. Tuginedes elatise kalkulaatorile, saab rakendusasutuse ametnik aidata lapsevanemat elatise suuruse arvutamisel, olles samas pädev vastama ka teemakohastele küsimustele. Rakendusasutus lähtub seejuures elatise regulatsioonist ega võta mingil moel üle kohtu rolli.

 

2. Juhul kui lahus elavad vanemad ei jõua omavahelisele kokkuleppele elatise suuruse osas, saab rakendusasutus suunata lapsevanemad perelepitusteenusele. Perelepitusteenus on riiklikult finantseeritav teenus, mida Sotsiaalkindlustusameti koordineerimisel planeeritakse rakendada alates 2022. aastast (eelnõu on väljatöötamisel). Perelepitusteenuse kaudu saab perelepitaja suunata lahku läinud vanemaid lastega seotud küsimustes, sh elatise küsimustes, vanemluskokkulepet sõlmima. Suunamise kaudu tekib sama asutuse pakutavate teenuste vahele „sild“ ning abivajavad lapsevanemad saavad terviklikumat abi, mis omakorda vähendab kohtusse pöördujate arvu.

 

3. Iga elukorraldusliku muutusega, nt kohustatud isik kaotab töö, perre sünnib uus laps jms, ei peaks lapsevanem elatise summa ümberarvutamiseks pöörduma kohtu poole. Elatise kalkulaatori abiga peab selliseid muudatusi saama menetleda ka kohtuväliselt. Kohtusse pöördumine elatise suuruse arvutamisel peaks olema viimane, vältimatu vajadus. Rakendusasutuse poole pöördumine oleks kiire ja lihtne ning kõigile ühtviisi kättesaadav.

 

4. Elatise kalkulaatorile, mis on uues elatise suuruse arvutamise süsteemis kesksel kohal, tekiks rakendusasutuse näol omanik, kes vastutaks kalkulaatori toimimise ja arendamise eest. Võimalusel tuleks elatise kalkulaator integreerida juba olemasolevasse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi, mis tagaks teatud elatise komponentide muutumisel ka elatise suuruse automaatse muutumise.

 

Rõhutame veelkord, et elatis peab olema õiglane nii lapse kui ka seda maksma kohustatud vanema jaoks. See peaks tagama lapsele hea ülalpidamise ilma seejuures lahus elavat vanemat pankrotistamata, samuti ei tohiks see suunata lapsevanemat enda toimetuleku tagamiseks tulusid varjama.

 

Palume rahvastikuministri ametkonda kaasata edasisse eelnõu väljatöötamise protsessi. Vabariigi Valitsuse tööplaani kohaselt oleme antud eelnõu osas kaasvastutajaks ning soovime anda oma panuse õiglase elatise süsteemi loomisesse.

Kuna õiglase elatise regulatsiooni loomine puudutab väga suurt osa meie ühiskonnast ning on lastega perede jaoks elulise tähtsusega, teeme ettepaneku kutsuda kokku kõik eelnõule tagasisidet andnud osapooled, et üheskoos arutada tagasisides toodud märkusi ja ettepanekuid ning leppida kokku õiglase elatise regulatsiooni loomise põhimõtetes.