Rahvastikuminister: ära on jäänud nii koroona tõttu edasilükatud abielusid kui ka lahutusi.

Rahvastikuminister: ära on jäänud nii koroona tõttu edasilükatud abielusid kui ka lahutusi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti septembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1209 sündi, neist 558 tütarlast ja 651 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist kuus paari poisse, neli paari tüdrukuid ja seitse segapaari. Tallinnas registreeriti 412 sündi, Harjumaal 172, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 89, Jõgevamaal 28, Järvamaal 21, Läänemaal 23, Lääne-Virumaal 65, Põlvamaal 18, Pärnumaal 60, Raplamaal 23, Saaremaal 28, Tartumaal 173, Valgamaal 20, Viljandimaal 43 ja Võrumaal 27 lapse sünd.

Septembris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Olivia (10), Mia, Saara, (9), Adeele, Alisa, Emma ja Sofia (6). Poistele pandi enim nimeks Robin (9), Aleksandr, Karl, Kristofer, Sebastian (8)  ja Robert (7).

Eelmisel kuul sõlmiti 499 abielu, neist 57 notarite ja 30 vaimulike poolt. Lahutati 272 abielu, neist 47 notarite poolt. Septembris registreeriti 1280 surma.

„Selle aasta üheksa kuuga on sõlmitud üle 300 abielu vähem kui aasta varem sel perioodil. Samas on ka lahutatud 100 abielu vähem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga. Kuigi viimastel aastatel lahutataksegi järjest vähem abielusid, saab siiski öelda, et oma roll on olnud ka koroonakriisist tingitud eriolukorral. Nimelt paistab, et eriolukorra tõttu edasilükatud perekonnasündmusel on väiksem tõenäosus üldse toimuda. Abielu puhul on see mõistetav, aga üllatav on, et ära jäi ka märkimisväärne arv lahutusi. Loodan, et sel aastal koroonakriisist häiritud pulmaplaanid saavad siiski teoks järgnevatel aastatel,“ rääkis rahvastikuminister ja lisas: „Loodan ka, et koroonakriis ja sellega seotud töötuse kasv ei löö uppi noorte perelisa saamise plaane. Olen valitsusele esitamas seadusemuudatust, mis aitab töötuks jäänud lapsevanematel säilitada vanemahüvitis varasema palga suuruses ja tagab turvatunde järgnevateks aastateks. Muudatuse eesmärgiks on, et noored pered ei kannataks koroonakriisi tõttu veel aastaid ega tunneks vajadust koondamiste tõttu lapse saamist edasi lükata,“  nentis Riina Solman.

Uus nimi anti 155 inimesele, neist eesnimi 45, perekonnanimi 93 ning ees- ja perekonnanimi 17 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 99 naist ja 56 meest.

„Nimi ja selle muutmine on väga isiklik ja sageli emotsionaalne teema. Sel nädalal valitsusele esitatud uus nimeseaduse eelnõu tõi nime temaatika jälle rohkem inimeste teadvusesse. Statistikast näeme aga, et enamus inimesi oma elus nime muutmisega siiski kokku ei puutu. Pigem näeme abiellumise, abielu lahutuse või sünniga seotud nime võtmist. Nime muutmine on seaduse mõttes aga palju erandlikum küsimus ning seda ringi, kes uue seaduse vaates nime muuta võivad, nüüd laiendatakse,“ ütles Solman.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1226 sündi, 1177 surma, 575 abielu, 234 abielulahutust ja 134 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist kommenteerib rahvastiku- ja perepoliitika osakond.

Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019.