Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisipäeval üht viimaste aastate mõjukaimat rahvaalgatust – ligi 100 000 inimese allkirjaga petitsiooni, mis nõuab toidukaupade käibemaksu langetamist kümnele protsendile. Komisjon teeb oma otsuse 7. märtsil.
Petitsiooni algataja, toidublogija ja MasterChef Eesti esimese hooaja võitja Jana Guzanova ütles enne istungit, et toidu hinnad on viimastel aastatel kasvanud ligi 40 protsenti, samas kui palgad ei ole sellele kasvule järele jõudnud.
„Eestis elab kas suhtelises või absoluutses vaesuses üle 300 000 inimese. Peaaegu iga neljas inimene tunneb raskusi toidu lubamisega. Toidu kättesaadavus on otseselt seotud inimväärikusega – see pole luksus, vaid eluline vajadus,“ rõhutas Guzanova.
Petitsioonis märgitakse, et Eesti toidukäibemaks 24% on üks kõrgemaid kogu Euroopa Liidus. Võrdluseks: Saksamaal on see 7%, Belgias 6%, Poolas 5%, Soomes 14% ja Rootsis 12%. Guzanova sõnul on nii kõrge maksutase süvendanud ebavõrdsust ja survestanud madala sissetulekuga peresid.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond) tõi välja, et mitmed Euroopa riigid on juba otsustanud toidukaupade makse vähendada: Rootsi plaanib kärpida määra kuue protsendini, Soomes arutatakse langetust 14 protsendilt 13,5-ni ja Lätis kaalutakse osalist alandamist 12 protsendile.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) ütles ERR-ile, et komisjon hetkel petitsiooni sisuliselt ei arutanud, vaid kuulas ära algatajad. „Komisjon võtab ametliku seisukoha 7. märtsil,“ märkis ta.
Guzanova petitsioon on Eesti seni enim allkirju kogunud rahvaalgatus, saades rahvaalgatus.ee keskkonnas 98 580 digiallkirja. Varem hoidis rekordit automaksu vastane petitsioon 65 565 allkirjaga.
Algatajad rõhutavad, et madalam toidukäibemaks kaitseks inimeste ostujõudu, vähendaks toidupuuduse riski ning oleks oluline samm vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamisel. Samuti on petitsioonis märgitud, et küsimus pole vaid majanduses, vaid ka inimväärikuses ja õigusest toidule.
Toidukäibemaksu langetamist on varem toetanud EKRE, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid, samas kui valitsuserakonnad Reformierakond ja Eesti 200 on sellele vastu. Rahandusminister Jürgen Ligi on varem öelnud, et maksulangetus „täidaks pigem kaupmeeste taskuid“, ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) on lisanud, et „riigil pole selleks eelarvelisi võimalusi“.
Riigikogu otsus selgub 7. märtsil – see määrab, kas Eesti astub sammu madalama toidukäibemaksu ja taskukohasema toidulaua poole või jääb seni üheks kallima toidukorviga riigiks Euroopas.
