“Kui me ennast kiiresti vaktsineerime, siis kasvab majandus tänavu 2,5 protsenti ja järgmine aasta 4,8 protsenti. Taanduma hakkab ka tööpuudus. Eeldame, et viirus saadakse kontrolli alla ning uusi laineid, mis majandust pitsitavad, ei tule,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kui tutvustas rahandusministeeriumi värsket majandusprognoosi.
Ta möönis, et ettemääramatus püsib kõrgel, kuid valitsusel on siiski tarvis paika panna eelarvekava ja järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Selleks on aega neli nädalat. “Majandusprognoos on selleks kõige olulisem sisend ning annab teekaardi, kus on kirjeldatud lahendamist vajavad ülesanded, kui ka juba tehtud otsuste mõjud,” sõnas ta.
Rahandusministri sõnul tegi majanduse kukkumine haiget ebaühtlaselt, kuid tervikuna ei olnud kukkumine nii raju, kui kardeti. “Eelarveaugust väljatulek vajab pingutust ja raudset tahet. Me liigume õiges suunas, kuid peame seda tegema kiiremini,” osutas ta.
Pentus-Rosimannuse sõnul seab eelarve puudujääk piirid maksuraha kasutamisele, kuid meil on võimalik investeerida rekordhulk euroraha, mis on eelarve tegemisel oluline. Nappe eelarvevõimalusi tuleb tema hinnangul kasutada avaliku sektori võimaluste tõhustamiseks.
“Tuleb silmas pidada, et kasvu ootused on seotud viiruse üle kontrolliga, samuti vaktsineerimise ja piirangute leevenemisega,” märkis minister.
Pentus-Rosimannus viitas ka sellele, et viiruse majanduslik mõju oli ebaühtlane, kõige enam said räsida turism, kultuur ja meelelahutus – Eesti kaotas 1,2 miljardit turismitulu, mis ei taastu mõne kvartaliga.
“Turismi taastumist on oodata järgmisest aastast, ent kriisieelse taseme saavutamine võtab aega. Siseturismi taastumist näeme ehk juba tänavu suvel,” prognoosis rahandusminister Pentus-Rosimannus.
Ta avaldas lootust, et 2024. aastaks oleme taas Euroopa Liidu eelarvereeglite järgse 3 protsendilise puudujäägi piires. “Puudujäägist väljatulek on kogu Eesti huvides ning võlakoormus on kavandatust väiksem, mis on riigi rahanduse kontekstis oluline,” sõnas ta.
Rahandusministeerium: turism taastub alles järgmiseks suveks
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ütles majanduse väliskeskkonna kohta, et koroonakriis tekitas majanduslanguse – aasta teine pool tõi aga taastumise. “Majanduse taastumine oli kõikjal kiirem, kui ette nähti.”
Lättemäe osutas, et meie peamistel kaubanduspartneritel Läänemere ümber jäi majanduslangus kaks korda paremaks kui Euroopas keskmiselt. “Meil jäid ka viirusega tehtud piirangud leebemaks, mis avaldus ka majandustulemustes,” ütles ta.
Välisnõudluse ja kaubaekspordi prognoosi on rahandusministeerium tõstnud. Lättemäe sõnul on eelkõige kriis räsinud teenuste poolt, sest turism on teenus. Kaubaekspordis on langus jäänud väiksemaks, kui prognoositi. “Turismis tänavu jõulist taastumist ei tule, järgmisel suvel võime küll oodata taastumist, ent mitte veel kriisieelsele tasemele,” osutas ta.
Lättemäe märkis ka, et Eestis on olnud nakatumine maailma tipus, kuid vaktsineerimist ootame plaanipäraselt ning aasta teises pooles saab seega majandus kosuma hakata. Ta lisas ka, et ministeerium on teinud ka riskistsenaariumi, kus majandus aasta lõpus veel majandus ei taastu või tuleb viiruse kolmas laine – kuid väga tõenäoliseks seda ei peeta.
IT-ettevõtetel läks kriisis hästi
Lättemäe osutas, et ettevõtete kasumlikkus vähenes suuresti, ent mõnedel aladel, nagu näiteks programmeerimine, kasvatas kriis nii käivet kui kasumit. Prognoosi kohaselt oodatakse eelkõige ekspordi ja töötleva tööstuse taastumist. “Ehituses jääb taastumine järgmisse aastasse, kuna kriis jõudis sinna samuti viitega.”
Investeerimine taastub prognoosi järgi kiiresti, sest lisaks ettevõtetele panustab sinna ka valitsussektor ning lisaks neile panustab eraisikute segment, kes suunab pensionisambast vabaneva raha kinnisvaraturule.
“Koos müügi langusega on suur osa majandusest töökohti vähendanud – tööd jäi vähemaks suures osas ettevõtetel. Palgakasv siiski kannatas vähem, mis tähendab, et tööjõupuudus ja palgasurve pole kadunud. Infotehnoloogias on endiselt palgasurve ja tööjõupuudus, kuid majutuse ja toitlustuse sektoris on töö leidmine keeruline,” sõnas ta. Lättemäe hinnangul pidurdas tööjõupuuduse tõusu riigi palgatoetus, mistõttu pole tööpuudus nii suur, kui kardeti. Tööhõive taastumine võtab siiski aega.
Eratarbimise prognoos on Lättemäe sõnul parem, sest inimeste sissetulekud on säilinud parematena, kui eelmisel suvel prognoositi, ehkki kriisieelsele tasemele ei jõuta.
Lättemäe osutas ka, et kuigi teisest pensionisambast võetakse välja suur hulk raha, siis eeldatakse, et inimesed käituvad selle rahaga mõistlikult – makstakse laenud tagasi või suunatakse kinnisvarasse. Kuid ka majandusanalüütikud näevad suurt määramatust. “Kriisi käigus on kontodele kogunenud soliidne kogus vahendeid, mis tähendab, et kui mõlemad pere liikmed võtavad pensionisambast raha välja, tähendab see, et kinnisvaraturul on see summa investeerimiseks juba märkimisväärne,” sõnas ta.
Inflatsioon jääb 2 protsendi piiresse ning kütuseaktsiisid tõusevad endisele tasemele, näitab prognoos.
Analüütik Täht: eelarve puudujääk oli suur ning tänavu süveneb veelgi
Rahanduse talituse juhtivanalüütik Margus Täht lisas, et rahandusprognoosis on arvesse võetud lisaeelarve, mis näeb ette raha eraldamist valitsuse reservfondi.
“Näeme, et eelmisel aastal ulatus eelarve puudujääk 4,8 protsendini SKP-st ehk kolm miljardit eurot. Puudujääk tänavu tänavu süveneb, kuna viirusest tulenevad piirangud ning toetusmeetmed süvendavad puudujääki,” prognoosis Täht.
Ta osutas, et järgmisel aastal ootame, et viiruse olukord paraneb ning toetusi pole enam tarvis, mis tähendab, et siis puudujääk hakkab vähenema.
Maksulaekumisi nähakse kõige enam paranevat tänu pensionisamba muudatustele – seega maksukoormus kasvab tänavu erakorraliselt.
Rahandusministeeriumi värsket kevadist majandusprognoosi tutvustasid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ning riigi rahanduse talituse juhtivanalüütik Margus Täht.
Prognoos annab ülevaate Eesti majanduse ja riigi rahanduse seisust tänavu ja järgmistel aastatel. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on üks aluseid, mille põhjal valitsus koostab riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025.
