Regionaal- ja põllumajandusministeerium kaalub võimalust alandada toidukaupade käibemaksu, kuid rahandusminister Jürgen Ligi peab seda tarbetuks kulutuseks. Ligi sõnul on uuringud tõestanud, et käibemaksulangetus ei too märkimisväärset kasu tarbijatele, vaid suurendab eelarvepuudujääki.
Ministri kriitika on suunatud Piret Hartmanile, kes soovib alustada põhjalikku analüüsi, et selgitada, kas maksusoodustus võiks aidata vähendada toiduhindu ja toetada kohalikke tootjaid. Hartmani sõnul on ministeeriumile pöördunud nii põllumajandus-kaubanduskoda kui ka jaeketid, rõhutades kõrgete hindade negatiivset mõju eestimaise toidu müügile.
Rahandusminister Ligi nimetab aga analüüsi ebakompetentseks ja väidab, et sellised uuringud on juba tehtud, ning tulemused kinnitavad, et maksualanduse mõju hinnalangusele on väike. Ta rõhutab, et maksutulu kadu ulatuks 400 miljoni euroni, mida pole võimalik eelarves kompenseerida.
Hartman usub siiski, et analüüs on vajalik, kuna käibemaks mõjutab otseselt toidusektorit. Tema sõnul on oluline hinnata, kas ja kuidas võiks maksusoodustus aidata leevendada kõrgeid hindu ja toetada Eesti toidutootjaid.
Majandusekspert Raul Parts toetab käibemaksulangetuse ideed, viidates teistele Euroopa riikidele, kus madalam käibemaks on aidanud leevendada inflatsiooni ja suurendada tarbijate ostujõudu. Parts rõhutab, et isegi väike hinnalangus toidukaupadele võib olla paljudele peredele abiks.
Ligi vastab, et maksusoodustused toovad pigem kasu jõukamatele ja süvendavad ebavõrdsust. Ta leiab, et riik peaks keskenduma pigem haridusele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele, mitte toetama ebaefektiivseid meetmeid.
Hartman jääb siiski oma seisukoha juurde, et maksusoodustuse mõju tuleks põhjalikult uurida, et valmistuda eelarveläbirääkimisteks sügisel.
