Rahandusminister Mart Võrklaev saatis valitsusse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle ELi liikluskindlustuse direktiivi muudatused, et tagada kahjukannatanute parem kaitse.
Liikluskindlustuse süsteem on nii meil kui mujal Euroopas üldiselt hästi toiminud ja suuri muutusi direktiiv kaasa ei too. Liikluskindlustus on kohustuslik – see kaitseb nii õnnetuses kannatanut kui õnnetuse põhjustanut.
„Panen kõikidele autoomanike südamele, et ilma kehtiva liikluskindlustuseta sõidukiga liiklusesse minek on keelatud. Seda teatakse ja liiklusesse satutakse ilma lepinguta pigem seetõttu, et see on lihtsalt ununenud sõlmida. Selliste olukordade ennetamiseks peavad kindlustusandjad ja -maaklerid edaspidi aegsasti teavitama kindlustuse lõppemisest ja ka tagajärgedest, kui kindlustamata liiklusesse minna,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
Need, kes teavitusest hoolimata unustavad lepingu sõlmida, koheselt kulukat sundkindlustust siiski ei saa. Kui algselt oli plaanis kaotada 12-kuine kindlustusest vabastuse erand ja sundkindlustus oleks hakanud kehtima kohe peale kindlustuse lõppu, jääb praegune lahendus siiski alles ja sundkindlustus tekib 12 kuud peale viimase kindlustuslepingu lõppu nagu praegugi. „See tagab eelkõige paindlikkuse neile, kes soovivad oma sõidukit kasutada hooajaliselt, kuid siis tuleb kinni pidada ka kohustusest mitte sõidukiga liigelda. Kui seda ometi tehakse ja põhjustatakse ka õnnetus, siis tuleb kahjud omast taskust kinni maksta,“ märkis rahandusminister, lisades et kannatanu on siiski alati kaitstud. „Jääme senise paindliku lahenduse juurde, kuid siiski tuleb jätkuvalt jälgida, et kindlustusleping on korrektselt õigel ajal sõlmitud ja ilma kindlustuseta pole vastutustundlik liigelda.“
Direktiivi ülevõtmisega lahendatakse ära mõned seni ilmnenud kitsaskohad liikluskindlustuse regulatsioonis. Igas liikmesriigis luuakse eraldi garantiifond liikluskindlustuse kahjude hüvitamiseks juhtudel kui kahjuhüvitaja on muutunud maksejõuetuks. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid seltsidelt.
Tõusevad maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Nii suureks kujunevad liiklusõnnetuste kahjud siiski harva. Eestis on keskmine asjakahju ca 2000 eurot ja isikukahju 4000 eurot. Aga arvestama peab, et liikluskindlustus katab ka Eesti sõidukitega põhjustatud kahjud välismaal ja seal võivad kahjud paisuda sageli väga suureks.
Muudatustega laieneb ka liikluskindlustuse kohaldumisala ja sellega on hõlmatud pea kõik transpordivahendina kasutatavad sõidukid, kuna direktiivi järgi peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Seega tuleb kindlustada ka osa elektritõukerattaid. Välja jäävad motospordiüritustel eraldi kindlustusega kaetud sõidukid, aga samuti näiteks ka ratastoolsõidukid või muruniidukid. Selleks et lihtsustada otsustamist, kas sõidukil on kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi ka vastava abimaterjali.
Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.
