Rahandusminister Mart Võrklaev saatis valitsusse eelnõu, millega kehtestatakse krüptovara teenusepakkujatele konkreetsed nõuded turu korrastamiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks. Ka lähevad teenusepakkujad Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
„Seadusega kehtestame selged nõuded krüptovarateenuse pakkujatele – see tagab õiglase konkurentsi ja aitab kaitsta nii tarbijaid kui investoreid ning ennetada ka pettuseid,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
Krüptoturg on seni Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata, välja arvatud rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded. Liikmesriigiti on olukord ja regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks. Turu reguleerimine võiks kasvatada ka vastavaid investeeringuid.
Eelmisel kevadel avalikustati krüptovaraturge käsitlev ELi määrus 2023/1114 ehk MiCA, mis kehtestab turuosalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samadel alustel kõikides liikmesriikides. Uued reeglid kohustavad krüptovarade puhul samamoodi infot avalikustama nagu täna on näiteks aktsiate ja võlakirjade pakkumiste puhul. Tulevikus hakkab krüptovarateenuse osutajate üle Eestis järelevalvet tegema Finantsinspektsioon.
Praegu nimetatakse krüptovara teenust virtuaalvääringu teenuseks ja selle Eestis pakkumiseks tuleb taotleda tegevusluba Rahapesu Andmebüroolt (RAB). RABi tegevusloa alusel saavad senised teenusepakkujad jätkata 2026. aasta 1. jaanuarini. Siis hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.
Eelnõuga tuuakse allapoole ka väärtpaberiprospekti nõude lävend, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Kui ettevõtted soovivad praegu kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi tuleb alla 8 miljoni euroste emissioonide puhul koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.
Peamised uued nõuded rakenduvad üldjuhul juba 2024. aasta lõpus.
