Rahandusministeerium vaatas enne teleintervjuud üle jutupunktid, millega Kaja Kallase büroo soovis põhjendada Elektrilevi ning Eesti Energiast lahku löömist. Iga mõtte kohta jagus ohtralt kriitikat.
Teisipäeva õhtul Eesti Televisioonist peaminister Kaja Kallase intervjuud jälgides saavad televaatajad muu hulgas mängida mängu: missuguse mõtte nad ära tunnevad. Selle tarbeks valmistasid peaministri büroo ja rahandusministeerium ette kirjavahetuse, kus toodi välja viis võimalikku jutupunkti. Kirjavahetus pandi üles 10. jaanuaril rahandusministeeriumi avalikku dokumendiregistrisse.
“Palun vaadake üle, kas allolevad jutupunktid vajaksid kohendamist/täiendamist,” kirjutas valitsuse meedianõunik Piret Tipner rahandusministeeriumile juba 2. jaanuaril. Intervjuu pidi esialgu toimuma 5. jaanuaril, kuid lükkus peaministri haigestumise tõttu 10. jaanuarile.
Mõtted, mille kohta nõu küsiti, puudutasid kõik Elektrilevi ja Eesti Energia lahutamist ning peaministri meeskond lootis, et ehk lisab rahandusministeerium Kallase mõtetele pisut analüüsi.
1. jutupunkt
“Olen juba aastaid olnud seda meelt, et Elektrilevi tuleb Eesti Energiast eraldada.”
Rahandusministeerium:
Mis on argumendiks? Kui on soov lahendada seeläbi näiline huvide konflikt, kus elektritootjal ei oleks teoreetilist eelist teiste elektritootjate ja -müüjate ees, et ei saaks tarbijate kohta infot või võrgu arendamise eeliseid oma tootmisest lähtuvalt, siis seda tuleks ka öelda.
Samas oleks korrektne öelda ka seda, et mitte ühtegi rikkumist ei ole ükski järelevalve asutus tänaseni taoliste teoreetiliste rikkumiste kohta algatanud. Lisaks oleks korrektne mainida, et Elektrilevi neutraalsuse tagamiseks on riik hiljuti teinud seadusandlikke muudatusi, kus Elektrilevi nõukogus ei tohi olla ühtegi Eesti Energia ülejäänud kontserni töötajat/juhti ning Eesti Energia ei saa otsustada mitte ühtegi konkreetset Elektrilevi investeeringut.
2. jutupunkt
“EL 2019. aasta direktiiv näeb ette, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja tuleb jaotamisega mitteseotud tegevusest eraldada. Seejuures ei tohi see ettevõte enam tegeleda vabaturu teenuste pakkumisega.”
Rahandusministeerium:
Jah, direktiiv nõuab eraldi juriidilise keha olemasolu taolisele jaotusvõrgule, kuid lubab üheselt integreeritud kontserni, kus on tagatud jaotusvõrgu sõltumatus emaettevõttest. Õigusliku ja praktilise poole pealt lähtuvalt on kõik tingimused täna Eestis täidetud, sh tänase kontserni struktuuriga ei ole Konkurentsiamet leidnud ametlikult ühtegi probleemi, et Eesti Energiale ettekirjutusi teha.
3. jutupunkt
“Selle direktiivi järgi peavad Elektrilevi käsutuses olema Eesti Energiast sõltumatud varad.”
Rahandusministeerium:
Elektrilevi sõltumatuse tagamiseks on hiljuti rakendatud sõltumatu nõukogu mudel, misläbi on kogu otsustuspädevus varade koosseisu/käsutuse üle Elektrilevis. Ühtlasi on Elektrilevi otsustuspädevuses, milliseid teenuseid sisse ostetakse ja mida tehakse majasiseselt, sh saab sõltumatult otsustada, millised reorganiseerimisega Enefit Connecti viidud tegevused soovib tagasi tuua ning Connectil pole õigust keelduda.
4. jutupunkt
“Praegu on olukord, kus Eesti Energia saab võtta tänu Elektrilevi nullriskiga varadele odavamalt laenu. See raha ei lähe aga elektrivõrgu, vaid Eesti Energia riskantsete investeeringute jaoks. Siin on ka üks põhjus, miks elektriliinidesse on jäänud vajalikud investeeringud tegemata.”
Rahandusministeerium:
Eesti Energia saab odavamat laenu tänu sellele, et kontsern on koos tugevam ehk riskid on paremini maandatud kui ettevõtted üksikuna. Väide, et Elektrilevi oleks nullriskiga äri ei ole korrektne, sest intress peegeldabki tegevuse riskitaset ning kontsernisiseselt laenu andes on Eesti Energia kohustatud tütarettevõtetele laenu andma nende riskispetsiifikast lähtuva turutasemel intressiga. Seetõttu on Elektrilevi laenu intressitasemed madalamad sellest, millise intressiga on Eesti Energia ise tervele kontsernile raha laenanud.
Elektrilevi riskisus on madalam kontserni teistest tegevustest tänu reguleeritu hinnamehhanismile, mis peaks tagama lisaks kulude katmisele ka mõistliku tootluse. Samas on tariifimetoodika selline, mis ei taga kulude katmist automaatselt. “Hea” näide sellest on 2022. aasta, kui kaoelektri hinnatõusu tõttu on Elektrilevi ca 50 mln rohkem kulusid kandnud ning lõpetab majandusaasta kahjumiga ning tariife saab metoodikast tulenevalt korrigeerida 12-kuulise viitega. Selle viitperioodi ajal peab aga kontsern tagama Elektrilevi finantseerimise.
Elektriliinide investeeringutele on omaniku ootustega seatud eesmärgiks pidev kvaliteedi kasv ja rikete vähendamise nõue. Samas on paralleelseks ootuseks, et tariifid püsiksid Läänemere piirkonna vaates konkurentsivõimelised, et tagada Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet.
Finantseerimisallikates ei ole olnud mitte mingisugust probleemi investeeringute kavandamisel – kui oleks panustatud rohkem, siis sellevõrra rohkem oleks kasvanud ka ülekandetariifid.
Oluline on välja tuua ka see, et kõik võrguettevõtted peavad koostama võrgu arengukavad, milles planeerivad vajalikke investeeringuid. Need arengukavad kooskõlastab Konkurentsiamet, kellel on õigus nõuda arengukava muutmist, kui näevad, et see ei tagaks võrgu kvaliteeti. Senimaani ei ole Konkurentsiamet Elektrilevi võrgu arengukavasid kunagi kooskõlastamata jätnud.
5. jutupunkt
“2021 suvel tegime valitsuses otsuse Elektrilevi EE-st eraldada. Praeguseks on selle kohta valminud ka analüüs, mis pakub eraldamisprotsessis erinevaid lahendusi.”
Rahandusministeerium:
Analüüsist on korrektne rääkida siis, kui valitsus on jõudnud seda arutada.
Err.ee
