Alates aasta algusest on saanud Eestis puukborrelioosi diagnoosi ligi 900 inimest ehk võrreldes möödunud aasta sama ajaga on juhtude arv ligi 70 protsenti suurem. Suuresti saab kanda selle soojale juunile ja aprilli lõpule.
Kui 2022. aastal diagnoositi esimese kuue kuuga puukborrelioosi 464 korral, siis tänavu registreeriti juhtumeid sama ajaga 778. Möödunud nädalal lisandus veel 102 uut haigusjuhtu. “Esmaste borrelioosi tunnuste avaldumine, millega inimene arsti poole pöördub, võtab aega umbes kaks nädalat. Ilm pöördus vihmaseks alles möödunud nädalal, enne seda, nii jaanipäeval kui ka terve juuni vältel oli inimestel küllaga võimalusi väljas rohkem aega veeta,” sõnas Maria Vikentjeva, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste osakonna teadur.
Vikentjeva sõnul ajas soe ilm tänavu varem liikvele ka puugid. “Käisime näiteks linnapuukide uuringu raames 24. aprillil Õismäe terviserajal ja korjasime juba toona sealt puuke. Samamoodi oli inimesi tervisradadel ja parkides väga palju,” meenutas teadur.
Pikemat ajaperioodi vaadates on viimase kümne aasta jooksul kasvanud borrelioosijuhtude arv umbes 2,5 korda, küündides möödunud aastal ligi 3100-ni. “Me ei tea kunagi ette, mis tuleb, ja tulevik on meie jaoks saladus, aga senise põhjal tuleb seekord neid kokku ilmselt veel rohkem,” sõnas Vikentjeva.
Ehkki laiemate suundumuste juures võivad olla muutused nii kliimas kui ka inimeste käitumises ning haiguse paranenud diagnoosimine, kannavad ka puugid haigust põhjustavaid baktereid ilmselt sagedamini. “Me alles analüüsime selle aasta linnapuukide uuringu andmeid, kuid Borrelia bakterite esinemissagedus näib olevat võrreldes 2020. aasta puugipanga projekti ajal nähtuga viie protsendi võrra suurem,” sõnas teadur.
Puukentsefaliidi juhtude arv on kasvanud aeglasemas tempos. Võrreldes möödunud aastaga diagnoositi neid esimese kuue kuuga kaheksa võrra rohkem – 24. Vikentjeva sõnul saab kirjutada selle kasvanud teadlikkuse arvele. Üha rohkem inimesi laseb end entsefaliidi vastu vaktsineerida.
Paraku sellega ka asi paljude jaoks lõpeb. “Hammustuse järel võtab keskmiselt vähemalt kaheksa tundi, et inimesele jõuaks üle kanduda piisavalt Borrelia baktereid, et need suudaks haigust tekitada. Meil on seega puukide märkamiseks päris pikk ajavahemik,” nentis teadur.
“Me peame olema ise looduses viibides ettevaatlikumad. Loodus ei tähenda siinkohal ainult paksu metsa, vaid ka parke, kettagolfi- ja tervisradu ning kõiki teisi haljasalasid,” lisas Vikentjeva. Rohkem infot puukide leviku ja nende levitavate haiguste kohta leiab puugiinfo veebilehelt.
Err.ee
