Kuigi jahe mai algus lükkas sääskede arengut mõnevõrra edasi, algas sääsehooaeg keskmisest varem. Vereimejate meeleheitliku tõrjumise asemel soovitab putukateadlane Urmas Tartes nendega kohaneda.
“Meil on juba hea sääseaasta alanud. Vähemalt Lõuna-Eestis tulid nad välja möödunud nädala lõpus ja nädalavahetusel. Praegu on alanud meie kõige arvukam sääseaeg,” kinnitas Tartes saates “Terevisioon”. Ajalukku vaadates on hakanud sääsevalmikud lompides ja teistes väiksemates veekogudes mõnel aastal kooruma isegi mai 3. ja ka 4. nädalal. Selles mõttes algas sääseaasta tema sõnul seekord keskmisest varem.
Putukateadlane nentis, et sääsevastsetele pakub arenguks soodsat keskkonda iga kodu lähedal asuv veesilm ja lahtine veeanum. “Kõik kohad, kus vesi püsib kaks nädalat, on need kohad, kus sääsed saavad sigida,” viitas Tartes. Samas ei pea tema sõnul paika arusaam, et linnas on sääski vähem.
“Üldiselt on sääskede arvukus mingis piirkonnas suhteliselt konstantne. Kui nüüd minna metsa hästi suure seltskonnaga, siis kohalik sääskede hulk jaguneb inimeste vahel võrdselt,” sõnas Tartes. Kuna linnas on inimesi väga palju, on ka igaühe peal eraldi võetuna neid veidi vähem. Samuti kipub seal olema veidi vähem sääskede elupaiku.
Hooaja esimese sääserünnaku alla sattudes soovitas Tartes lasta sääsel end verest täis imeda. “Meie organism õpib jälle sääske tundma ja kõik meie edasised kohtumised mööduvad vähimatki jälge jätmata. […] Minu jaoks ei ole nad praegu mingi üldse probleem. Olen tõesti nendega kohanenud.,” viitas putukateadlane. Kuigi sääskede süljes leiduvad valgud on inimestele täiesti ohutud, tekitavad pistekohas reeglina allergilise reaktsiooni. Eriti esimesel korral võib olla immuunsüsteem valkude suhtes ülitundlik. Pikapeale õpib immuunsüsteem, et neile pole mõtet nii tugevalt reageerida.
Kokku on Eestist leitud 34 liiki pistesääski. Samas pole need kõik võrdse arvukusega. “Umbes kümme sääseliiki annavad üle 90 protsendi nendest sääseisenditest, keda me kohtame. Neist omakorda meie tavaline metsasääsk on see, kes moodustab umbes kolmandiku kõigist nendest sääskedest, keda me kohtame,” sõnas Tartes.
Putukateadlane lisas, et sääsed on põnevad loomad ja neil on kaudu oluline roll ka inimeste elukeskkonna hoidmisel. “Sääsed on omapärased ja olulised eluvõrgusiku osad. Ühest küljest nad vastsetena söövad pisiorganisme ja vetikaid. Neid vastseid söövad omakorda suuremad putukad ja lõpuks linnud,” märkis Tartes.
Kuida sääski vältida?
Raeapteegi juhataja Triinu Entsik-Grünberg rääkis aga, et sääskedele meeldivad üldiselt kõrgema kehatemperatuuriga ja sporti tegevad inimesed. “Füüsilise töö tegija on sääskedele eriline maiuspala,” sõnas ta.
Erinevad uuringud on näidanud, et ka riided mängivad rolli sääskede ligi meelitamisel. Eriti meeldivad sääskedele punast ja musta värvi riided. Seega võiks Entsik-Grünbergi sõnul kanda õues pigem heledaid rõivaid, mille pealt on kergem ka puuke märgata.
Igasugused puuviljased ja magusad lõhnad meelitavad samuti sääski ligi. “Kui olete ennast pesnud magusalõhnalise dušigeeliga või kasutate magusat lõhnaõli, siis sääskedele see väga meeldib,” lausus ta. Sääskedele ei meeldi aga lavendli, piparmündi, mentooli, eukalüpti, sidrunheina ja basiiliku lõhn. “Öeldakse, et kui neid värskeid taimi purustada ja kehale määrida, siis see on sääskedele ebameeldiv,” ütles Entsik-Grünberg.
Kui juba sääsepunnid on kehale tekkinud, siis tasub panna nahale teepuu- või lavendliõli. Küll aga ei tasu putukahammustust katki sügada, sest siis võib tekkida põletik.
Entsik-Grünberg rõhutas, et kui kasutada sääsetõrjevahendeid, siis siinkohal ei kehti põhimõte, mida rohkem, seda uhkem. Pigem tasub tema sõnul lugeda pakendeid ja vaadata, kus piirkonnas kasutamiseks on vahend mõeldud: kas näole, kehale või hoopis riietele.
Err.ee
