Kell 21.27 oli mehe hääldus juba segasem ja jutt seosetu.
Kell 21.31 tahab teada, kus kohas Häirekeskus asub. Kuna tema arvates on Häirekeskus teinud palju head, siis soovib 
tordiga külla tulla. Helistaja saab pahaseks ja karjub, kui päästekorraldaja soovib kõne lõpetada. Kell 21.36 teavitas, et leidis kaardilt Häirekeskuse üles. Helistajale meenutatakse, et see on hädaabinumber ja liini ei tohi lobisemisega kinni hoida. Kell 21.40 tahab teada Häirekeskuse asukohta, et kooki tuua. Kell 22.05 on keel veel pehmem ja mees teavitab, et soovib minna Ukrainasse. Sama sisuline kõne on kell 22.06 ja kell 22.11, mil päästekorraldaja kutsub meest korrale ja meenutab, et 112 on hädaabinumber. Kell 22.14 soovib teada, mis numbril helistada, et minna Ukrainasse. Kell 22.32 tahab mees teada, mida teha valutava jalaga, mis on olnud mureks viimased 2 aastat. Ei soovi suhelda arstiga. Kell 22.46 mehe kõne on raske mõista ja mõttest ei saa aru. Kell 23.32 teatab, et soovib enda koju võtta kaks sõjapõgenikku. Samasisuline kõne on kell 23.34 ja 23.41. Ühel hetkel saab aru, et iga kord ei vasta tema kõnele sama päästekorraldaja. Kell 23.43 alustab helistaja sõnadega: „Ma palun kiirabi.“ Seejärel algab taas jutt, et tahab enda koju sõjapõgenikke ning seejärel jääb telefoni otsas tukkuma
. Mees ärkab üles ning tunnistab, et tegelikult pole kiirabi vaja.
Kell 23.50 jätkub jutt, et soovib minna appi Ukrainasse. Sama jutt on uuesti kell 23.51 ja 23.57. Kell 00.10 soovib head ööd. Kell 00.37 teavitab, et nuga on kadunud ja kahtlustab, et politsei võttis selle ära. Kui päästekorraldaja soovib teada, kus mees elab, siis saab vastuseks: „Ma isegi ei tea. Nii purjus olen.“ Sama kõne jooksul jõuab helistaja tagasi algusesse: vennaga on mure varade jagamise pärast. Räägib, et kaalub vägivalda probleemi lahendamiseks. Lõpuks jõuab järelduseni, et vägivalda pole vaja kasutada ning soovib, et homme tuleks politsei. Kell 01.11 tänab sarkastiliselt, et andsime info edasi politseile.
