Sel pühapäeval, 1. oktoobril algab traditsiooniline ühisjahihooaeg sõralistele. Peamiselt jahitakse põtru, punahirvi, metskitsi ja metssigu. Samuti võib 1. oktoobrist kasutada jahtidel jahikoeri.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on jahipidamine tänapäeval eelkõige ulukite arvukuse reguleerimine. „Ulukite liialt kõrge arvukus soodustab erinevate haiguste levikut, põhjustab õnnetusi maanteedel ning suurenevad kahjud põllumajandusele ja metsakultuuridele. Küttimismahud otsustatakse maakondlikes jahindusnõukogudes ja suurkiskjate osas kinnitab mahud Keskkonnaamet,“ selgitas Puust. „Küttimisel jälgivad jahimehed, et oleks tagatud ulukite populatsioonide hea seisund ja looduslik mitmekesisus,“ lisas ta.

„Kui kohtate nädalavahetustel metsasihtidel või teedel oranži või punase riietusega jahimehi, siis on kindlasti tegemist ühisjahiga. Palume nendesse mõistvalt suhtuda, sest jahimehed täidavad nii ühiskondliku kui riiklikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel ja taudiohu vähendamisel,“ ütles Puust.

Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 4201 põtra, 3385 punahirve ja 16 055 metskitse. Teadlaste soovitus on küttida 15 750 metssiga, et takistada seakatku levikut. Jahieeskirja järgi kestab jaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

Ajujahi ajal võib suureneda metsloomade liikuvus ka päevasel ajal. Eesti Jahimeeste Selts palub olla sõidukijuhtidel ettevaatlik ja seda eriti metsapiirkondades.

 

Nõuanded ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:

• Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumisest.
• Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates, ei tasu neid karta. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
• Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita nii, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
• Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
• Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda ka teine, kolmas jne.

 

Foto ühisjahist. Autor: Andra Hamburg/EJS