Võibolla olete te harjunud järgima ebausku ja panema kooliõpikuid padja alla lootuses, et teadmised kanduvad magamise ajal üle teie ajju.See uskumus ei ole tegelikult nii vale, kui võite arvata.Õigupoolest on uni tihedalt seotud mälu ja meeldejätmisega.Isegi kui te ei käi enam koolis, õpite te ikka rohkem, kui oskate arvata.
Te ei tööta ilmselt enam läbi matemaatika- või bioloogiaõpikut, ent te peate ikka jätma meelde lugematud nimed, numbrid (PIN-koodid, arvutiparoolid jne), info, uudised, tööga seotud andmed jne.
Te ei pruugi koguni anda endale aru une tähtsusest mälufunktsioonide ja andmete meeldejätmise seisukohast.Õppimisel talletub info mällu. Seejärel seda töödeldakse magamise ajal.
See võimaldab teil mõista ja kasutada seda paremini hommikul üles ärgates.Ei saa teha midagi hullemat enne tähtsat testi või eksamit kogu ööks üles jäämisest.
Unevaegus – varjatud vaenlane
Kas pole ebameeldiv, kui teil ei tule oma PIN-kood kassas meelde?Või kui unustate, kuhu parkisite oma auto või midagi veel hullemat?Sellist tüüpi probleeme põhjustab tihti peidetud vaenlane, millele me isegi ei mõtle:unevaegus.
Mõju väikestele hallidele ajurakkudele
Unevaegus mõjutab aju teatud mälufunktsioone rohkem kui teisi.
Hiljutine uuring näitas, et unetuse all kannatavad inimesed tulevad ikka suhteliselt hästi toime tuttavate nägude äratundmisega, ent nende tulemused halvenesid oluliselt, kui nad pidid leidma samad näod ühelt kahest fotode rühmast.
Teisisõnu:nad mäletasid nägusid, ent mitte konteksti, milles need esinesid.
Leiti, et suured kofeiini annused vähendasid unisust ja parandasid teatud võimeid unetuse all kannatavatel inimestel, ent nende mälu jäi ikka kaugele maha tasemest, mille saavutasid hästi puhanud katsesubjektid.Tähtis infokild kohvifännidele:kofeiin ei aidanud kaasa paremate tulemuste saamisele koguni hästipuhanud inimeste puhul.
On huvitav fakt, et unepuudus tugevdab inimeste usku, et neil on õigus, ja seda eriti juhul, kui neil tegelikult ei ole õigus.
Ühes teises uuringus kasutasid teadlased MRI tehnoloogiat salvestamaks unetute ja hästipuhanud inimeste ajutegevust komplitseeritud kognitiivsete ülesannete täitmisel.
Esimene eksperiment hõlmas aritmeetikat, see tähendab töömälu ehk lühiajalise mälu katset.Selles ülesandes said unetud vabatahtlikud märgatavalt halvemaid tulemusi ning nende ajutegevuse salvestised näitasid vähenenud aktiivsust otsmikusagaras.
Teine eksperiment hõlmas lingvistilisi teste.Unetud vabatahtlikud said taas halvemaid tulemusi, ent sel korral esines väga väike erinevus hästipuhanud subjektidega võrreldes.
Aktiivsus otsmikusagaras säilis, suurenedes samal ajal ka kiirusagaras, ent vähenedes vasakus poolkeras (keele töötlemise ala).Kolmandas eksperimendis anti vabatahtlikele segaülesandeid, mis koosnesid aritmeetilistest ja lingvistilistest ülesannetest.Taas kord – unetud subjektid said kõige halvemaid tulemusi.
Neil vabatahtlikel märkasid teadlased madalamat aktiivsust vasakus poolkeras ning suurenenud aktiivsust otsmikusagaras ja kiirusagaras.Samal ajal suurenes aktiivsus ka aju nendes osades, mis on tegevad keskendumisvõime säilitamisel ja vigade leidmisel.
Need tulemused näitavad, et unevaegus mõjutab tulemusi kognitiivsete ülesannete täitmisel mitmel erineval viisil. Kuigi aju suudab teatud piirini kompenseerida unetuse mõju, ei tohiks te siiski sellele lootma jääda.Selle asemel tuleks end öösel hästi välja puhata.
Unevaegus põhjustab:
– mälukaotust,
– õnnetusi ja vigastusi,
– käitumisprobleeme,
– tujumuutusi,
– une katkemise ebameeldivaid tagajärgi.
Unevaegus:
– vähendab tõhusust,
– vähendab keskendumisvõimet,
– pikendab reaktsiooniaega,
– halvendab omandatud info meeldejätmise võimet.
Päeva mõte:
Uni on see kuldne ahel, mis seob tervise ja keha kokku.
Thomas Dekker
