Viimastel nädalatel on RIA saanud kümneid teateid Ominivat matkivat libakirjadest. Inimesed andsid märku ka panku jäljendavatest võlts-SMSidest. Mõlema pettuse eesmärk on koguda inimeste ja nende pangakaartide andmeid ja võimalusel varastada raha.
Seesugused pettused käivad Eestis lainetena. „Pühade eel kasvab inimeste heasüdamlikkus ja ka vajadus kinke osta. Aina rohkem kingitusi tellitakse praegu läbi veebipoodide. Seda pühade-eelset trendi proovivad kahjuks kelmid kuritarvitada. RIA kogemus on korduvalt näidanud, et kui inimeste käest väga ilusti infot küsida, siis on enam kui tõenäoline, et nad kaotavad lõpuks tähelepanu ja annavad küsitu välja. Nii saavad kurjategijad kätte kontosid, PIN-koode ning pangakaardi andmeid,“ ütles RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärt.
Ta lisas, et politsei tänane teade võimalike SMS-petturite kinnipidamisest on väga hea uudis. „Kuritegelik maailm aga tühja kohta ei salli ning varsti on uued tegelased platsis, kes kasutavad juba natuke paremaid trikke inimeste petmiseks. Seega valvsust ei tohi kaotada. Üleüldse on netis parem, kui igasse kirja ja sõnumisse suhtutakse skeptiliselt. Seda sõnumit korrutasime viimastel kuudel IT-vaatliku kampaaniaga söögi alla ja peale,“ lisas Auväärt.
Omnivat matkivad libakirjad
Omnivat jäljendavatest pettustest üks annab inimestele e-kirja teel teada, et kuller proovis toimetada inimeseni pakki, kuid mistahes põhjusel see ei õnnestunud.
„E-kirja lõpus öeldakse kirjasaajale, et paki kättesaamiseks tuleb muuta saatmistingimusi ning selle sabasse on lisatud veebilehe aadress. Kui sellele vajutada, siis avaneb veebileht, mis hakkab küsima inimese andmeid. Lingi avamine kohe midagi halba kaasa ei too, kuid ärge sinna oma andmeid sisestage, vaid sulgege lehekülg ja kustutage kiri,“ ütles RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer.
Teist tüüpi Omnivat ära kasutavad õngitsuskirjad annavad kirjasaajale teada, et neile jäi pakk kohale toomata, sest tollimaks summas 3,92 eurot on tasumata.
„E-kirja sees on taas veebilink, mis viib kurjategijate loodud lehele. Seal hakatakse pärima inimeste andmeid. Kui sinu käest küsitakse pangakaardiandmeid, siis ärge sisestage neid, sest see annab pättidele võimaluse sinu pangakontot tühjendada,“ lisas küberekspert.
Pankade nimel levivad liba-SMSid
Kelmid üritavad enne jõule nöörida ka telefonisõnumite teel, saates inimestele sõnumeid, mis jäljendavad Swedbanki ja LHV-d. „Vaadake alati tähelepanelikult, kelle nimelt tegelikult sõnum tuli ning pidage meeles, et pank ei küsi teie paroole ega PIN-koode. Panga ei saada ka veebilinke läbi SMSide. Kui sõnum on kahtlane, siis avage veebilehitseja ning külastage sel moel kodupanka,“ lisas Tammer.
Politsei tänase teate järgi on selliste sõnumitega kümneid tuhandeid eurosid varastatud. Selliste pettuse ohvriks võib langeda igaüks.
„Kurjategijad rafineerivad aina enam oma pettuseid, mistõttu võibki olla väga raske kassikulda kullast eristada. Kelmide e-kirjad ja sõnumid võivad paista väga tõetruud. Tähelepanelikkus ning igale kahtlusele reageerimine tuleb kasuks. Samuti ei tasu rahaasjade seotuid otsuseid kiiresti langetada, hoopis tuleb aeg maha võtta ja küsida, kas tõesti küsib postifirma või pank seesuguseid andmeid. Vastus neile küsimustele on alati ei,“ ütles küberekspert.
Nutiseadmetes aitab libalehtedele sattumise võimalust vähendada RIA äpp, mis blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehekülgede külastamise. Äpi kohta saab rohkem infot siit. Soovitusi netis targalt käitumiseks leiab Itvaalik.ee portaalist.
Manuses on kuvatõmmised libasõnumitest ja -kirjadest.
