Valitsust nõustava teadusnõukoja liige, psühhloog Andero Uusberg ütles ERR-ile antud intervjuus, et koroonatõendi nõudmine on lihtsustanud kõhklejatel otsustamist vaktsineerimise kasuks. Uusbergi hinnangul tuleb sügise lähenedes piiranguid karmistada, sest viiruse levik läheb hullemaks.
Möödunud esmaspäevast kehtivad mitte-vaktsineeritutele mitmesugused piirangud. Kui suur on nende inimeste osakaal, kes on läinud nüüd vaktsineerima vaid seepärast, et nendest piirangutest pääseda? Nad lihtsalt tahavad ju ka söögikohas, spordisaalis või kontserdil käia?
Mina psühholoogina julgen küll öelda seda, et hästi harva on meie käitumisel ainult üks ajend. Loodan, et võrdlemisi vähe on neid inimesi, kes vaktsineerivad ainult selle nimel, et saada endale vaktsineerimistõend. Küllap on inimestel mitmeid kaalutlusi koos.
Vaktsiinikõhklejad ei ütle, et vaktsiinist potentsiaalselt mingit kasu ei ole. Sageli on kõhkleja peas lihtsalt omavahelises võidujooksus kümneid infokilde sellest, kui kasulik on kaitsepookimine, teiselt poolt on infokillud vaktsiini kõrvaltoimetest ja ohtudest. Uuringute järgi on enamik kaitsesüstimata inimesi just kahevahel, mitte vaktsiinide vastu. Kahtleva inimese peas on lihtsalt neid plusse ja miinuseid hästi palju.
Paljude inimeste jaoks on see täiendav mugavus, mille vaktsineerimine tõendi kaudu annab, just see, mis tõepoolest kaalukausi lõplikult vajutab vaktsineerimise kasuks.
Seega varsti valitsus otsustab, et me keerame nii-öelda kruve veelgi rohkem kinni, et saada vaktsineerima ka need inimesed, kes ikka veel kõhklevad? Näiteks Leedu valitsus piirab lähiajal mitte-vaktsineeritutel suurtesse kaubanduskeskustesse pääsemist. Sügisel valitsus muudkui laob piiranguid juurde, et ajada vaktsineerimisprotsenti kõrgemaks?
Ma arvan, et muudatusi selles korralduses võib tõesti oodata. Aga siin on hea jälle silmas pidada seda, et selle tervisetõendi põhised meetmed täna teenivad kahte eesmärki, mis muudab selle meetme väga elegantseks. Ühelt poolt ajendab see inimesi vaktsineerima, aga teiselt poolt, tõepoolest, vähendab ühes ruumis koos olevate nakkusohtlike inimeste hulka.
Täna on oluliselt paindlikum võimalus jõustada osalisi piiranguid. Eelmise laine ajal tuli lihtsalt panna mingisugused avalikud ruumid päris kinni, näiteks kino, teater ja kohvikud. Täna selle tervisetõendiga me võime olla üsna kindlad, et teatrisaalis pole ühtegi või on mõned väga üksikud nakkusohtlikud inimesed.
Tervisetõendit puutuvad muutused tulevad suuresti sellest, et sügisel on meil viiruse levik nii kaugel, et me enam ei saa endale lubada isegi seda 50 vaktsineerimata inimest. Mitte sellest, et see on karistusaktsioon või järjest kurjemaks minev ümberkäimine nende inimestega, kes on veel vaktsineerimata.
Ja ma väidan seda lootuses, et otsused vaktsineerimise innustamisel lähtuvad ka reaalsusest. Kui vaadata neid juunikuiseid andmeid, siis selgub, et umbes iga viies riskirühma liige tahaks vaktsineerida, kuid pole seda veel teinud. Ja ainult iga kümnes on kindlalt veendunud, et ei vaktsineeri.
Meil on palju rohkem võita sellest, kui me jätkuvalt teeme vaktsineerimist lihtsamaks, mugavamaks ja arusaadavamaks. Seega mõistlikum on tegeleda nendega, kes kõhklevad või pole vaktsineerimise kindlad vastased. Mingist piirist alates me ikkagi ühiskonnana saame väga hästi hakkama sellega, et meil ei ole iga viimane kui inimene vaktsineeritud.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
