Viimastel nädalatel oleme Eestis näinud proteste koroonapiirangute vastu. Sarnased meeleavaldused on leidnud aset pea kõikjal Euroopas. Kogu maailmajaos on tänavaile tulnud inimesi veendunud koroonaeitajatest töötuks jäänud kelneriteni, vaba ühiskonna ja kodanikuõiguste aktivistidest äärmuslaste ja diktatuuri pooldajateni.
Saksamaa, Austria, Rumeenia, Soome nüüd ka Eesti – need on riigid, kus viimasel ajal koroonapiirangute vastu tänavaile tuldud. Pandeemia jooksul on seda juhtunud aga pea igas Euroopa riigis ning mujalgi maailmas, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.
Markantseim näide on Saksamaa Querdendenkerid ehk teisitimõtlejad, kelle liikumisega seostatakse ka neonatse. Väga kahtlaseid sidemeid on just radikaalsema otsa meeleavaldajate hulgas kohatud mujalgi, Eestiski. Ekspertide hinnangul on meeleavaldused kõikjal Euroopas puhkenud siiski rohujuure tasandil ning kõik need, kes sooviks proteste oma huvides ära kasutada, on väljaastumistega ühinenud hiljem.
Protestijate üht osa iseloomustav täielik koroonaeitus tundub küll räige, haiguse olemasolu eitama sunnib inimesi aga vajadus ühiskonnas üldise ärevuse keskel turvatunnet leida:
“Meeldivam on uskuda, kergem on uskuda, sest kui sa pead elama pidevas pinges ja pidevas hirmus, et äkki ma saan ka selle jubeda viiruse kaela, see tegelikult koormab ja üks selline ütleme inimese seesmise tasakaalu hoidmise variante on ka see, et eitada seda, millest ei saada aru, mis tundub liiga hirmutav,” rääkis Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. Tema sõnul ei maksa sellepärast ka eitajaid lollideks pidada.
Peamiselt vastandutakse piirangutele ja meetmetele
Kui vaadata Eestivastase propaganda paljastamisega tegeleva ühenduse Propastop koostatud koroonasõnumite maailma kaarti, siis enamik meeleavaldajaid elab kas Piirangutevastasuse mandril, Meetmekriitika mandril või Kõhkluste mandril.
Koroonaeituse mandri elanikke on meeleavaldajate hulgas tegelikult vähe, küll torkavad nemad kõige paremini silma.
“Selliseid aktiivseid protestijaid muidugi on tegelikult vähe. Ega see selliste aktiivsete vastaste ja meetmete mittejärgijate hulk ei ole ju kokku nii suur, kui võib-olla ka meediapildis tundub.
Selles mõttes on selline silmatorkav ja kurioosne, kui sa näed, kuidas inimesed avalikult, tahtlikult ei järgi siis need reegleid, mis justkui siis ühiskonnas peaks olema selleks, et meil kõigil kollektiivselt oleks parem,” sõnas Tartu Ülikooli kommunikatsiooni lektor Marko Uibu.
Meeleavaldajaid on erinevaid ning põhjusi, miks meelt avaldatakse on erinevaid. Eksperdid rõhutavad, et ühe mõõduga kõikidele meeleavaldajatele kindlasti mõõta ei tohi.
“Minu arust on see kohutav. Me tuleme just meeleavalduselt, me oleme piirangute vastu, me tulime tänavaile ja minu arust on piirangud suur oht demokraatiale. See, et üks inimene siin otsustab, mida me võime teha ja mida me teha ei tohi, see on minu jaoks väga, väga hirmutav,” rääkis Potsdami elanik Anne-Marie Slansky.
“Me kutsume valitsust üles ühiskonda viivitamatult avama, austades kõiki reegleid ja protokolle, mis te ise meile juba mitu kuud tagasi kehtestasite ja mille täitmisse me oleme raha paigutanud, et igati protokollikohased olla,” sõnas Toskaana ametiühingutegelane Saviano Raffaele.
Loe edas SIIT
Allikas. ERR
