President Alar Karis keeldus teisipäeval välja kuulutamast maapõueseaduse täiendamise seadust, kuna see ei vasta tema hinnangul põhiseadusele ja loodav ettevõtlusvabaduse piirang pole proportsionaalne.
Seadusemuudatus näeb ette peatada kuni 2026. aasta alguseni põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade ja nende muutmise taotluste menetlemine. Samuti jääb seisma juba esitatud taotluste raames algatatud keskkonnamõju hindamine.
Seletuskirja kohaselt peetakse sellist menetluspausi vajalikuks, kuna seni pole selgitatud põlevkivi kaevandamise kliimamõju ega selle seost Eesti kliimaeesmärkide saavutamisega. Kuid juba enne seaduseelnõu teist lugemist juhtis riigikogu õigus- ja analüüsiosakond tähelepanu võimalikule vastuolule põhiseadusega.
„Riigil on kindlasti õigus seada piiranguid maavarade kasutamisele,“ nentis president Karis, kuid rõhutas, et sel juhul oleks ettevõtete jaoks õiglasem ja vähem koormav täpsustada tingimusi, mille alusel kaevandamislube saab anda, selle asemel, et menetlusi täielikult peatada.
Presidendi kantselei sõnul on riigikohus varem toonitanud, et ettevõtlusvabadus ei tähenda õigust nõuda rahvusliku rikkuse kasutamist isiklike ärihuvide tarbeks. Samas saab põhiseaduslikku õigust piirata vaid siis, kui eesmärki pole võimalik saavutada vähem koormaval viisil.
Karis leidis, et kaevandamistingimuste selgem määratlemine annaks ettevõtjatele võimaluse oma tegevust paremini planeerida. Praeguse seadusemuudatuse valguses jääb aga ettevõtete jaoks ebakindlaks, kas neil on üldse võimalik kaevandamisluba kasutada.
„Seadusandja on loonud olukorra, kus põlevkivi kaevandamise tingimused on küll seaduses kirjas, kuid ettevõtted ei saa teada, kas neil on reaalset õigust neid tingimusi täita,“ põhjendas Karis. Samuti viitas ta sellele, et menetluste peatamine on seotud võimalusega, et tulevikus võib jõustuda kliimaseadus, mis muudab põlevkivi kaevandamise tingimusi. Kuid praegu pole selge, millal kliimaseadus valmib või kas see üldse jõustub.
Presidendi hinnangul võiks riigikogu eesmärgi – kliimapoliitikaga kooskõlas olevate kaevandamistingimuste tagamine – saavutada ka selgete sisuliste kriteeriumite kehtestamisega, mitte menetluste peatamisega.
Karis rõhutas, et kehtiva seaduse alusel saab juba praegu keelduda kaevandusloa andmisest, kui tegevus põhjustab vältimatut keskkonnaohtu. Samuti nõuab keskkonnamõju hindamine arvestamist keskkonnakaitse eesmärkidega.
„Põhiseadus kohustab nii seadusandlikku kui ka täidesaatvat võimu tagama õigused ja vabadused. See tähendab ka kohustust luua tingimused kehtivate seaduste rakendamiseks ja nendest tulenevate õiguste kasutamiseks. Kuna seadusandja eesmärgi saavutamiseks on olemas alternatiivid, pole vajalik täiendava piirangu kehtestamine menetluste peatamise näol,“ märkis president Karis.
