Täiendus 6.01 – President Alar Karis kuulutas täna välja perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse, mille Riigikogu võttis 28. detsembril 2022 muudetud kujul uuesti vastu. Nädal varem saatis riigipea seaduse parlamendile uuesti arutamiseks, kuna selle üks säte oli vastuolus põhiseadusega.
Nüüd seadust välja kuulutades tegi president Karis järgneva avalduse:
„Kuulutan seaduse välja, sest Riigikogu kõrvaldas sätte, mis tekitas vastuolu põhiseadusega.
Ent meenutan, et Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Praegu rõhutan eriliselt sõna õiglus.
Mina, kes ma olen koos abikaasaga üles kasvatanud kolm last, näen ebaõiglust ühe ja kahe lapsega perede nii erinevas toetamises, nagu see on sätestatud kehtima hakkavas perehüvitiste seaduses. Ebaõigluse tunnet kogevad ka paljud lapsevanemad, kes peavad Eesti põhiseaduses märgitud erilist hoolt paljulapseliste perede üle vajalikuks, kuid ei mõista, miks ei saa sarnasemalt kohelda peresid, kus kasvab vähem lapsi.
Just poliitiliste valikute põhjendamine aitaks sellistel juhtudel vähendada ebaõigluse tunnet, mida paljud ebavõrdse kohtlemise puhul paratamatult tajuvad ka siis, kui ebavõrdsus on kooskõlas põhiseadusega.
Andsin Riigikogule võimaluse kaaluda veel kord seadust tervikuna ning põhjendada, miks peab erinevaid peresid kohtlema sedavõrd erinevalt. Seetõttu esitasingi mullu 22. detsembril „Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadust“ mitte välja kuulutades parlamendile küsimuse, et millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord, sest seadusest, selle seletuskirjast ja arutelust Riigikogus ei selgu, miks peab riigi eriline hool paljulapseliste perede ees hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust.
Riigikogu jäi 28. detsembri hääletusel enda langetatud poliitilise valiku juurde.“v
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse, kuna see sisaldab tema hinnangul normitehnilist praaki, mis on vastuolus põhiseadusega.
“Riigikogus vastuvõetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega,” ütles president.
Presidenti teatel on seaduse § 2 lg 1 teine lause õigusselgusetu ja seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 13 lg 2, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest.
Seadusega lisatakse perekonnaseaduse § 101 lõikele 5 teine ja kolmas lause järgmises sõnastuses: “Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.”. Viimasele lausele ei ole võimalik anda ühemõttelist sisu.
Presidendi sõnul peab riigikogu seadust uuesti arutama ja viima selle kooskõlla põhiseadusega.
Karis märkis, et on ka teisi kaalutlusi, miks mitte seadust välja kuulutada. “Riigikogu poolt vastuvõetud seadus näeb ette lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis tekitab erinevuse lapsetoetusega, mida ei indekseerita. Samuti ei indekseerita üksikvanema lapse toetust. Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust.”
Presidendi sõnul tajuvad puudutatud vanemad valikulist indekseerimist terava ebaõiglusena. Selles olukorras oleks presidendi hinnangul pidanud seaduse seletuskirjas põhjendama, miks ei saa soodsamalt kohelda ka ühe või kahe lapsega peresid.
“Möönan, et riigikogult ei saa nõuda üksikasjalikke põhjendusi toetuse suuruse kohta ega uuringuid, mis kinnitaks, et üks või teine soodustus sündimust ka tegelikult suurendab. Riigikogul on õigus katsetada meetmeid, mille kohta on teada vaid see, et need võivad valitud eesmärke edendada. Teisalt ei saa ma Vabariigi Presidendina sallida sellist seadusloomet, mille puhul põhjendamisest hoidutakse täielikult, tuues ettekäändeks koalitsioonilepingut,” ütles Karis.
Sotsiaalministeerium: perehüvitiste maksmine jätkub seni kehtinud summades
Sotsiaalministeeriumi teatel maksab riik presidendi otsusega seoses jaanuaris perehüvitisi seni kehtinud summades.
Lapsetoetus on esimese ja teise lapse kohta 60 ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot ja seitset või enamat last kasvatavale perele 400 eurot. Üksikvanema lapse toetus on 19,18 eurot.
Tavapäraselt on toetused jõudnud peredeni iga kuu 8. kuupäeval, ent võivad seekord jaanuaris hilineda. Seadus lubab peretoetusi maksta terve kalendrikuu jooksul.
Riigikogu võttis perehüvitiste seaduse vastu 7. detsembril ning suuremad peretoetused pidid selle järgi kehtima hakkama 1. jaanuarist 2023.
Err.ee