President Alar Karis kritiseeris energiahindade tõusu hüvitise taotlemisega tekitatud halduskoormust, leides, et Eesti e-riigi võimalused pakuvad avalikule võimule piisavalt paindlikke lahendusi, et aidata inimesi hüvitistaotluste esitamisel.
“20 aasta jooksul, mil Eestis on olnud kasutusel ID-kaart ja digiallkiri, on riik jõudnud nii kaugele, et suudab põhjalike andmekogude põhjal paindlikult otsustada, millal pakkuda tuge seda vajavatele inimestele, ilma et nad peaksid esitama avaldusi, mis tekitab tarbetu halduskoormuse,” nentis neljapäeval Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA) külastanud president Alar Karis.
Riigipea lisas, et e-riigis võiks leida võimalikult lihtsa lahenduse toetuste jagamisel energiakriisist puudutatud inimestele.
Rahandusministeerium teatas reede hommikul, et energiahinna tõusu leevendamiseks loodud elektri-, gaasi- ja küttearvete osalise hüvitamise riiklikud ettevalmistustööd on tehtud ning kohalikud omavalitsused on taotluste vastuvõtuga juba algust teinud või teevad seda peagi.
Energiahinna tõusu toetust saavad inimesed taotleda rahvastikuregistrijärgsest omavalitsusest. Taotlemiseks tuleb täita hüvitise taotlus ja esitada sinna juurde energiatarbimise arved. Kõigile omavalitsustele saab taotlusi esitada nii elektrooniliselt, paberkandjal kui ka ise kohale minnes.
Koos taotlusega tuleb esitada kommunaalkulude arved ja sissetuleku suurust tõendavad dokumendid. Kas leibkonna sissetulek mahub kompensatsiooni saamiseks kehtestatud piiridesse, saab vaadata rahandusministeeriumi kodulehe kalkulaatorist.
Taotluste menetlemiseks on omavalitsused palganud lisatööjõudu.
Toetust saavad need, kelle sissetulek jääb alla kindla piiri. Ühe täiskasvanu jaoks on see piir 1126 eurot, kahe lapsega pere jaoks 2365 eurot. Elektriarvest makstakse kinni kilovatt-tunnid, mis on ostetud rohkem kui 12 sendi eest. Sama kehtib gaasiarvega alates hinnast 49 eurot/MWh ja kaugküttega alates hinnast 78 eurot/MWh.
Peaminister Kaja Kallas on öelnud, et Eesti valitsuse toetusmeetmete maht kõrgete energiahindade hüvitamiseks on sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhestatuna kahekordne võrreldes Norra abimeetmetega
Allikas. Err.ee
