„Maksuvaba tulu suurendamisest 2018. aastast on kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed. Selle muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud,“ ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja Siim Espenberg tutvustades tulumaksureformi kohta tehtud uuringut.
Kui praegust olukorda võrrelda stsenaariumiga, kui Jüri Ratase valitsus poleks viis aastat tagasi maksumuudatusi teinud, saab öelda, et tänu reformidele ebavõrdsuse kasv aeglustus. Samas leiab andmete põhjal kinnitust ka see, et tulude ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel siiski suurenenud ja see trend on tõenäoliselt jätkumas.
Espenberg selgitas, et brutotulud ja palgatulu on oluliselt kasvanud perioodil 2015–2021. Kui vaadata erinevaid vanusegruppe, siis on maksuvaba tulu suurenemine olnud kõige kasulikum pensionäridele, kelle seas on see vähendanud vaesusriski. „Seejuures on oluline märkida, et ilma tehtud muudatusteta oleks vaesusrisk viimase viie aasta jooksul suure tõenäosusega hoopis tõusnud,“ märkis ta.
Samas on maksuvaba tulu reformil olnud negatiivne mõju riigieelarvele. Riigi tulud tulumaksust on jäänud 3–5% väiksemaks võrreldes olukorraga, kui muudatusi poleks tehtud. Näiteks 2022. aasta puhul oli madalama sissetulekuga leibkondade maksupoliitilise toetamise kulu umbes 200 miljonit eurot.
„Kuigi küsitletud ettevõtted pidasid varem kehtinud ühtlast maksusüsteemi lihtsamaks ja selgemaks, pidasid ka nemad seda õiglasemaks madalama palgaga inimeste suhtes. Samas tuleb tõdeda, et vaatamata muudatustele on Eesti tulumaksusüsteem võrreldes teiste riikidega jäänud ikkagi lihtsamaks ja arusaadavamaks,“ lausus Espenberg.
Maksukoormus ei suurenenud ka jõukatel
Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest. Tulumaksu osakaal on langenud ja inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades.
Kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud. Maksukoormuse suurenemist nende puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga.
Kui praegust olukorda võrrelda stsenaariumiga, mil maksumuudatusi poleks tehtud, saab öelda, et tänu reformidele aeglustus ebavõrdsuse kasv. Samas leiab andmete põhjal kinnitust, et pidades silmas ainult tulusid on ebavõrdsus Eestis siiski suurenenud ja see trend tõenäoliselt jätkub.
Vanusegruppides on maksuvaba tulu suurenemine olnud kõige kasulikum pensionäridele, kelle seas on see vähendanud vaesusriski. Ilma tehtud muudatusteta oleks vaesusrisk viimase viie aasta jooksul suure tõenäosusega hoopis tõusnud.
Abi maksumuudatusteks
„Tehtud uuring uuendab teadmisi maksukoormuse jagunemisest. Viimastel aastatel on majanduses ja ka maksupoliitikas toimunud olulisi muutusi,“ rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe. Ta lisas, et tehtud uuring on abiks maksupoliitika edasisel kujundamisel ja planeerimisel.
Analüüsi fookuses olid füüsilisele isikule ja temaga seotud leibkonnale rakendatud riiklikud maksud, sh tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, käibemaks ja aktsiisid. Maksupoliitilistest muutustest oli tähelepanu all 2018. aastal tehtud maksuvaba tulu reform, millega suurendati maksuvaba tulu.
Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüsi viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuring koostati 2016–2021 aasta andmete põhjal.
