Postitöötajad soovivad palgatõusu, eelkõige postikulleritele ja teistele töötajatele, kelle alampalk jääb hetkel madalaks. Kuna Eesti Post ei nõustunud ametiühingu ettepanekuga tõsta postikullerite alampalka praeguselt 1000 eurolt 1200 euroni, pöörduvad töötajad riikliku lepitaja poole. Samas ei välista ametiühing ka streigi korraldamist, kui läbirääkimised ei edene.
Enamikus ametikohtades, nagu paki- ja postisorteerijad, on ametiühingud ja Eesti Post juba kokkuleppele jõudnud. Kuid kokkulepe puudub endiselt postikullerite ehk sõidukiga kirjakandjate osas, kes moodustavad umbes kolmandiku kõigist 1700 Eesti Posti töötajast. Postikullerite keskmine põhipalk on praegu 1067 eurot, millele lisandub tulemustasu keskmiselt 60 euro ulatuses kuus.
Ametiühingute nimel rääkiv Kadri Kangur toob välja mitmeid põhjuseid, miks palgatõus on hädavajalik. Ta rõhutab, et palgad on vaesuspiirile väga lähedal, eriti maapiirkondades töötavate kirjakandjate puhul. “Töötajad peavad iga ilmaga oma töö ära tegema, olgu väljas tuisk või paduvihm,” selgitas Kangur.
Omniva muutis hiljuti ka töökorraldust, viies töögraafiku esmaspäevast reedest teisipäevast laupäevani. See muudatus tekitas raskusi töö ja pereelu ühildamisel, mistõttu lahkus töölt märkimisväärne hulk töötajaid. Kanguri sõnul on uute töötajate väljaõpe kulukas ja nõuab kogenud töötajatelt lisapanust, mis teeb palgatõusu veelgi olulisemaks.
Kui riikliku lepitaja juures lahendust ei leita, võivad töötajad alustada streiki. Ametiühingu sõnul on streigifondis kogunenud piisavalt vahendeid, kuid selle kestust ei ole veel täpselt arutatud.
Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi on aga öelnud, et ettevõttel ei ole võimalik tõsta postikullerite alampalka 200 euro võrra. Ettevõte on valmis alampalka tõstma vaid 30 euro võrra ehk umbes kolm protsenti. Mägi viitab, et palgatõus sõltub suuresti postiteenuse hindade tõstmisest, mis on hetkel konkurentsiameti ja regionaalministri otsustada.
Universaalse postiteenuse, nagu kirjade kohaletoimetamine, kahjumlikkus on suur probleem. 2023. aasta esimese üheksa kuuga oli Eesti Post kahjumis 4,4 miljoni euro ulatuses. Postiteenuse hinnatõusu heakskiitmise korral võiks tavalise lihtkirja hind tõusta praeguselt 1,30 eurolt 2,20 euroni. Kuid regionaalminister Piret Hartman on otsustamisega viivitanud, kuna ministeerium tegeleb postiteenuse rahastamissüsteemi laiemate muutustega.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium on esitanud postiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tagada postiteenuse jätkusuutlikkus ja kõigile kättesaadavus ka tulevikus. Kuigi muudatused võivad tuua kaasa paremaid tingimusi, on selge, et hetkel jääb töötajate rahulolu saavutamiseks veel palju teha. Eesti Posti ja töötajate vahelised läbirääkimised määravad, kas postiteenus suudab kohaneda muutuva keskkonnaga ning pakkuda töötajatele väärilist tasu.
