Viimaste aastate jooksul on Eesti elanike seas gripi vastu vaktsineerimine seitsmekordistunud ning üha rohkem otsustatakse vaktsineerida end ka teiste nakkushaiguste vastu. Tänu aktiivsele teavitustööle on vaktsineerimine aidanud oluliselt vähendada raskete tagajärgedega haiguste levikut.
„Eestis on gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatuse näitaja nii vanemaealiste kui ka elanike seas üks väiksematest Euroopa Liidus (EL keskmine VC vanemaealiste seas on 48,9%). Siiski on vaktsineerimisega hõlmatus vanemaealiste seas viimaste aastate jooksul peaaegu 10kordistanud (hetkel 10,2 %, 2015. aastal oli 1,5%) ning elanikkonna seas 7kordistanud (hetkel 7,02%, 2015. aastal 1,0% ). Kogu Eesti arstkond, sh Terviseamet on järjepidevalt teinud teavitustööd, et kasvatada inimeste teadlikkust vaktsineerimisest ja sellest johtuvalt on otsustanud üha rohkem inimesi end vaktsineerida,“ lausus Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.
- aastal võimaldati esimest korda tasuta gripivastast vaktsineerimist hooldekodudes ning vaktsineerimisega hõlmatus hooldekodudes moodustas keskmiselt 67,4%. Sadikova nentis, et kui hooajaline grippi haigestumine on viimasel aastal vähenenud sotsiaalsete kontaktide vähenemisele, siis tänu järjepidevale vaktsineerimisele, eriti riskirühmadesse kuulujate vaktsineerimisele, on viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud ka gripist tingitud rasked tüsistused ja surmajuhud. „See efekt püsib tõenäoliselt aga vaid seni, kuni inimesed otsustavad kaitsesüstimise kasuks,“ sõnas Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist.
Tõusuteel ka teiste nakkushaiguste vastu vaktsineerimine
Üha rohkem vaktsineerivad Eesti elanikud end ka teiste nakkushaiguste vastu – 2019. aastal kasvas vaktsineeritute arv Eestis 28% võrreldes eelneva kahe aastaga. Samuti saab välja tuua, et viimase kümnendi jooksul pole Eestis väga paljude tõsiste nakkushaiguste nagu punetised, difteeria ja lastehalvatustõbi registreeritud haigusjuhte ehk just vaktsineerimine on aidanud oluliselt vähendada raskete tagajärgedega haiguste levikut.
„Äge B-viirushepatiit, mumps, punetised ja difteeria on vaid mõned haigused, millest oleme küll kuulnud, kuid ei tea, mida need tegelikult endast täpselt kujutavad. Need on väga rasked haigused, mille tüsistused võivad olla karmid ning mis võivad lõppeda ka surmaga. Põhjus aga, miks neist täna väga paljud midagi ei tea, on lihtne – tänu vaktsineerimisele on oluliselt vähendatud nakkushaiguste levikut nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ lausus Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova.
Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.
Ka noor organism vajab toetust
Lisaks täiskasvanute vaktsineerimisele on väga oluline vaktsineerida ka lapsi. Eestis on vaktsineeritud immuniseerimiskava raames ligi 91% lastest. Tänu sellele kõrgele protsendile on kaitstud ka need, keda ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida. „Laste vaktsineerimisega alustatakse varakult, sest mõned haigusetekitajad ründavad ja põhjustavad raskeid haigusvorme just kõige väiksematel. Lapsed saavad küll enamasti emadelt nende haigusetekitajate suhtes antikehad, kuid ajaga need kaovad ning noor organism vajab toetust,“ selgitas Filippova.
Näiteks on 2-aastaste laste läkaköha vastu vaktsineerimisega hõlmatus WHO soovitusel 90% ja Eesti keskmine oli 2020. aastal 91%, samas difteeria ja teetanuse puhul on WHO soovitus 95%, kuid Eesti keskmine hõlmatus immuniseerimisega 2-aastastel oli 91.1%, olles regiooniti kõige madalam Valga- ja Võrumaal.
„Väga oluline on meeles pidada, et vaktsiinid on väga tõhusad – tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lastele antavatest vaktsiinidest tekitavad 90-99% patsientides immuunsuse. Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub, siis põeb ta seda haigust kergemal kujul,“ selgitas Filippova.
Perearstide seltsi juhatuse liikme dr Karmen Jolleri sõnul on vaktsiinid muutnud maailma ajalugu. „19. sajandil oli käibel ütlus, et tõeliseks emaks saab naine alles siis, kui ta on matnud lapse. Tol ajal suri Eestis kuuendik lastest enne esimest eluaastat ja pooled enne neljateistkümnendat. Meie suureks kergenduseks on tänapäeval imikute ja laste surm ja raske haigestumine nakkushaiguste tõttu väga haruldane. Ometigi on mitmed maailma sajandeid hirmu all hoidnud nakkushaigused ka praegu liikvel ja on võimalik, et meie väike või täiskasvanud pereliige haigestub ohtlikku haigusesse. Seetõttu on äärmiselt oluline, et oskaksime teaduse ja meditsiini edulugu hinnata ja pidada oma laste kaitsmist vaktsiinidega iseenesestmõistetavaks. Lisaks kaitseme enda laste vaktsineerimisega ka kõiki neid väikesi ja suuri, keda raske haiguse põdemise tõttu vaktsineerida ei ole võimalik,“ lausus Joller.
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning enne elukvaliteeti mõjutava otsuse tegemist tasub kindlasti lähtuda ennekõike tõenduspõhisest teadusest. Samuti tasub uurida, millised vaktsineerimised on juba tehtud, kas midagi vajaks uuendamist ning milliseid riske oleks mõistlik vaktsineerimise toel maandada. Nende kõigi osas oskab infot jagada perearst.
Vaktsiinvälditavad haigused:
A-viirushepatiit
B-viirushepatiit
Difteeria
Gripp
Haemophilus influenzae tüüp b (Hib-nakkus)
Inimese papilloomiviirusega (HPV)
Leetrid
Läkakoha
Meningokoki-nakkus
Mumps
Pneumokoki-nakkus
Punetised
Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi
Puukentsefaliit
Teetanus ehk kangestuskramptõbi
Tuulerõuged
Vöötohatis
Kollapalavik
Tuberkuloos
Marutõbi
Kõhutüüfus
Jaapani entsefaliit
Koolera
Pärisrõuged (maailmas likvideeritud)
