Tänaseks on paigaldatud ja kasutamiseks valmis kõik viis Lääneranna postiautomaati ning lisaks üks automaat ka Pärnu vallas Tõstamaal. Esimesena käivitus automaat Lõpel, seejärel Virtsus, Varblas ja Tõstamaal ning eile alustasid automaadid tööd Kõmsil ja Koongas.
Esimese sammuna saab postiautomaatidest kätte saada e-poodidest tellitud kaupa – valides kauba kättesaamiskohaks sobiva koha postiautomaadi. Nagu juba tuttava pakiautomaadi puhulgi, tuleb paki automaati saabumisel kliendile SMS-sõnum, milles on kirjas uksekood. Kood tuleb sisestada automaadi klahvistikul ja nii saabki klient oma paki kodu lähedalt mugavalt kätte. Automaat on kasutatav 24 tundi päevas seitsmel päeval nädalas.
Postiautomaat on masinana lihtsam kui suured pakiautomaadid linnades ning tal ei ole küljes makseterminali ega muid lisasid. See tähendab, et piloodi ajal ei saa postiautomaadist kätte kaupasid, millel on lunatasu (kauba eest tasutakse selle kättesaamisel) või kokkuleppega, et postikulu maksab saaja kauba kättesaamisel. Neid kaupasid saab küll postiautomaati tellida, kuid piloodi ajal toob postikuller need tellijale koju kätte. Selleks võetakse saajaga ühendust ning lepitakse kokku paki üleandmise aeg ja koht.
Järgmise sammuna plaanitakse automaadid avada kasutamiseks kohalikele ettevõtjatele. Kõigi eelduste kohaselt peaks see juhtuma lähinädalatel – täpne aeg sõltub automaatide tootja poolt tehtavast tarkvaraarendusest, mis luuakse just nimelt postiautomaatide avatud võrgu jaoks.
Lääneranna valla automaadid on kasutusel ka kohaliku postikulleri või kirjakandja poolt posti kohale toimetamisel.
Postiautomaatide pilootprojekti raames paigaldatakse Eestisse 12 automaati, neist viis Lääneranna valda Virtsu, Varbla, Koonga, Kõmsi ja Lõpe asulatesse. Ülejäänud seitse automaati paigaldatakse mujale üle Eesti (Tõstamaa, Veriora, Kolga-Jaani, Võhma, Rakke, Roobuka, Luunja). Kõigis asukohades testib ettevõtte teenuste osutamist, et õppida koos omavalitsuse ja ettevõtjatega, mida inimesed tegelikult vajavad.
Lääneranna vallas testitakse muuhulgas ka automaadi kasutust posti jaotuspunktina, et post elanikele kiiremini postkastidesse jõuaks. See tähendab, et postiautomaatidesse pannakse piirkonna post, sorteeritud selle küla (või lähikonna) kanderingide järgi. Kirjakandjad saavad seejärel võtta automaadist juba sorteeritud posti ning toimetada piirkonna postkastidesse. See võib tulevikus olla võimalus nn tööampsudeks ja lisatööks kohalikele inimestele, kes täismahus kirjakandjatööd ei soovi, kuid oma küla posti oleksid valmis laiali kandma.
Postiautomaatide eesmärgiks on maainimeste saadetiste ja (posti)teenuste lihtsam kättesaamine – ning uute võimaluste avamine kohalikuks teenusepakkumiseks. Ühe võimalusena võiksid postiautomaadid tuua kogukonda erinevaid ringlusteenuseid nagu raamatulaenutus, kingaparandus, keemiline puhastus ja muud, mis eeldavad asjade edasi-tagasi saatmist.
Tasub tähele panna, et tegu on just posti-, mitte pakiautomaadiga! Kolmanda sammuna hakkab postiautomaat pakkuma lisaks tavapärasele pakiteenusele ka muid (posti)teenuseid. Nii et põhjust postiautomaatidest ja pakutavatest teenustest ka edaspidi kirjutada on kindlasti veel. Seniks head kasutamist juba käivitatud teenuste osas!
Eesti Post on arvutanud, et postiteenus oleks Eesti inimestele mõistlikult lähedale toodud siis, kui postiautomaat oleks igas vähemalt 150 elanikuga külas või alevis. See tähendaks üle Eesti umbes 1000 postiautomaadi paigaldamist ja tegu on väga suure investeeringuga, milleks oleks vaja ka riigi tuge.
