Möödunud neljapäeval, 4. juulil esitasid Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud kahtluse peagi täisealiseks saavale noormehele, kes vahendas kurjategijatele kelmuste ohvritelt välja petetud raha.
Sel aastal on sagenenud juhtumid, kus petturid väidavad telefonikõnes inimesele, et nende lähedane on põhjustanud või sattunud liiklusõnnetusse ning viivitamatult on vaja ravi jaoks raha. Inimesel palutakse kiiresti leida sularaha ning see üle anda koju saabunud kullerile.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse ütles, et noormehele esitati kahtlustus üheksas episoodis ning kahjusumma küündib 42 000 euroni. „Petturid tegutsevad üldiselt välismaal ja värbavad suhtlusrakenduste kaudu rahakulleriteks kohalikke noori. Palume inimestel ka värbamiskatsetest politseid teavitada ning lapsevanematel noorukitele nendest ohtudest rääkida, sest nii saame kiirelt sekkuda ja hoida ära uusi ohvreid ning noored ei satu kerge tulu teenimise lootuses kuritegelikule teele,“ ütles Juuse.
Politsei palub kahtlastest töökuulutustest ja värbamiskatsetest teada anda meiliaadressil ida.vihje@politsei.ee.
Petturid pöörduvad inimeste poole erinevate asutuste nimelt ja ettekäänetega. Näiteks,18. aprillil sai kannatanu kõne end Tele2 telefonioperaatorina esitlevalt inimeselt, kes teatas, et leping läheb muutmisele. Mõned minutid hiljem helistati väidetavalt politseist ja teatati, et telefonioperaator on tegelikult pettur ja politsei vajab tema kinnipidamiseks abi. Selleks palus end politseinikuna esitlenud kurjategija inimesel viia sularaha pakiautomaati, et rahale järgi minev pettur teolt tabada. Inimeselt peteti välja ligi 30 000 eurot.
4. aprillil helistati 90-aastasele naisele väidetavalt prokuratuurist. Talle öeldi, et tema tütar põhjustas avarii ning ravi jaoks tuleb anda raha. Naine andis sularaha üle tema koju saabunud kullerile, kes esitles ennast prokurörina.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Riina Bogens paneb inimestele südamele, et prokuratuuri töötajad ei palu inimestelt kunagi telefoni teel raha: „Kahjuks esitlevad kelmid end ka riigitöötajate, sealhulgas politseiametnike ja prokuröridena. Tõesti, nii prokuratuuri kui politseiga kokku puutudes tekib vahel olukordi, kus inimene riigile raha võlgneb, kuid neil juhtudel ei ole see inimesele kunagi üllatus. Rahalisele kohustusele eelnevad menetlustoimingud ja siis saadetakse inimesele dokument, näiteks trahviteade või määrus, milles on märgitud ka kindel maksetähtaeg ning suunised ülekande tegemiseks riigiasutuse kontole. Riigile ei tule kunagi makseid teha viivitamatult, eraisikute kontodele või koduuksel sularaha üle andes.“
„Skeemid on kohati uskumatud, kuid kelmid ajavad inimese segadusse ja nii õnnestubki raha välja petta. Kui saate äreva kõne, siis võtke enne tegutsemist aeg maha või küsige nõu lähedastelt. Kõige rohkem paneb meid muretsema see, et inimesed lasevad võhivõõraid enda koju, teadmata, kes see inimene on ja mis on tema tegelik plaan. Ärge jagage telefonikõnes võõrale oma kodust aadressi, PIN-koode ja muid andmeid, mida kurjategijad võivad hakata ära kasutama teie mõjutamiseks ja seejärel raha kätte saamiseks,“ lisas kriminaalbüroo juht.
Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuuri kriminaalbüroo ja juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
