5. juunil esitas keskkriminaalpolitsei kahtlustuse 22-aastasele noormehele, kes müüs kurjategijatele õngitsuskomplekte, mille abil on võimalik saada juurdepääs erinevatele kontodele.
Kahtlustuse kohaselt müüs 22-aastane Tallinna noormees Telegrami rakenduses küberkurjategijatele raha eest omavalmistatud õngitsuskomplektina tuntud tehnilist lahendust, mis võimaldas kurjategijatel seada üles õngitsuslehekülgi. Tema tehtud komplekt oli spetsialiseerunud kaheastmelisest autentimisest möödapääsemiseks. See võimaldas kurjategijatel õngitseda inimeste kasutajatunnuseid ning seeläbi ligipääse Microsoft 365, PayPali, Google’i, Yahoo, Dropboxi ja Binance’i kontodele.
Küberkuritegude büroo juht Ago Ambur sõnas, et küberkuritegevuse ökosüsteem on tugevalt teenusepõhine ning tihtipeale ei ole õngitsusrünnakute toimepanijad sugugi mitte samad inimesed, kes on loonud selle toimimise jaoks vajalikud tehnilised vahendid. „Ka sel juhul on tegemist ilmeka näitega kuritegelikust teenusest, mis võimaldas paljudel kurjategijatel panna toime järgmisi kuritegusid. Politsei huviorbiidis on taolises maailmas alati võimaldajad, kes teadlikult kurjategijatele enda teenuseid pakkudes loovad eeldused selliste kuritegude toimepanemiseks, kus eksisteerivad juba mõõdetavad kahjud,“ rääkis Ambur.
Riigiprokurör Vahur Verte tõdes, et küberkurjategijad mängivad üha olulisemat rolli ka rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse maailmas. „Küberkurjategijate teenuseid kasutavad kindlate eesmärkide saavutamiseks ka organiseeritud kurjategijad, kelle kuriteod omavad seetõttu mõju üle maailma. Küberkurjategijate pakutavad teenused on omavahel tihedalt seotud ning nende tõhusus on üksteisest sõltuvuses,“ ütles Verte.
Verte sõnul on üha enam põhjust rääkida laiemalt kuritegevuse teenuspõhisemaks muutumisest. „Kuritegevus kui teenus on lai mõiste ja see võib hõlmata mistahes kuritegelike teenuste osutamist, alates tehniliste küberkuritegevuse rakenduste pakkumisest kuni rahapesu teenusteni. Selleks, et rahvusvahelist kuritegevust piirata, keskendume politseiga võimalikult paljudele niinimetatud teenustele, et halvata teineteisest sõltuvate teenuste ahel ja seeläbi vähendada võimalusi inimestele kuritegudega suurt kahju põhjustada,“ ütles riigiprokurör Vahur Verte.
Menetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb arvutikuritegude ettevalmistamist. Uurimist juhib riigiprokuratuur ja viib läbi keskkriminaalpolitsei.
