Läinud nädalal pidasid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud kinni ühe välismaalase ja kaks kohalikku elanikku, keda kahtlustatakse kelmuste toimepanemises. Läti kodanikust 18-aastane organisaator värbas kohalikke kelmustele kaasaitajaid,18-aastast naist ja 23-aastast meest, suhtlusvõrgustiku Telegram kaudu.
Sündmused hakkasid hargnema 19. ja 20. oktoobril, kui kahelt kohalikult pensionärilt peteti levinud „kõne pangast“ skeemi kasutades välja suuri rahasummasid – 82-aastaselt naiselt 9600 eurot ja 67-aastaselt mehelt veel 3000 eurot.
„Venekeelsed kelmid võtsid ohvritega ühendust telefonil teel ja esitlesid end Swedbanki turvaosakonna töötajatena. Kahtlaste tehingute peatamise ettekäändel veendi ohvreid sisestama kas Smart-ID või PIN-kalkulaatori koode, ühel juhul paluti alla laadida ka arvuti kaugjuhtimist võimaldav tarkvara Aeroadmin,“ rääkis Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas. „Seejärel kandsid kelmid raha enda kontrolli alla olevatele kontodele, mis kuuluvad muuhulgas ka kahele kohalikule noorele. Kahtlustatavad andsid oma pangakontode andmed ja pangakaardid üle välismaalasele, kes võttis pangakaartide abil pensionäride kontolt varatatud raha pangaautomaadist välja.“
Läti kodanikust 18-aastane mees peeti kinni reedel Tallinnas ja teda kahtlustatakse kelmuste toimepanemises grupis, täpsemalt kelmuste toimepanemiseks kaasabi osutamises seni tuvastamata inimestele. Kriminaalmenetlust juhtiva Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jürgen Hüva sõnul viitavad uurimisega seni kogutud andmed kahtlustatava pikemaajalisele ja mastaapsele tegevusele.
„Kinnipidamisel leiti mehe valdusest hulgaliselt pangakaarte. Kahtlustuse järgi leidis mees suhtlusrakendusest Telegram inimesed, kes nõustusid ajutiselt üle andma oma pangakaardid ja PIN-koodid, mille eest lubati neile tasu. Nendele pangakontodele kanti telefoni teel pangatöötajatena esinedes kannatanutelt väljapetetud rahasummad. Kahtlustatav võttis raha välja ning kandis selle omakorda edasi erinevatesse krüptorahakottidesse, mille omanikeks on seni tuvastamata inimesed, kelle väljaselgitamisega käimasolevas kriminaalmenetluses hetkel tegeleme,“ selgitas Hüva.
Paul Pihelgase sõnul võtsid kohalikud kaasaaitajad sellist tegevust kui tööotsa, mille nad leidsid suhtlusrakenduses Telegram: „Kui keegi annab oma pangakaardid ja pangakontod kurjategijate käsutusse, aitab ta kuritegevusele kaasa ning selline tegevus on kriminaalkorras karistatav. Kaasaaitajatele lubati maksta kümnendik kontodele laekunud rahast, kuid tasu pole nad saanud.“
Politseinik lisas, et on olnud juhtumeid, kui oma kontot lubatakse kahtlaste ülekannete tegemiseks kasutada kas tuttava palvel või väikese tasu eest, näiteks 50 eurot, samuti leitakse kaasaaitajaid, serveerides neile sellist tegevust kui „rahaülekannete tegemise“ tööd. „Sõltumata ettekäändest ja isikust, kes teie poole sellise palvega pöördub, ei tohi sellist pakkumist vastu võtta. Lubatud tasu ei pruugi te kätte saada, lisaks võivad kelmid vormistada teie andmeid kasutades ka kiirlaene,“ rääkis Pihelgas.
Prokuratuur taotles Läti kodaniku vahistamist, sest tema puhul hindas prokurör kõrgeks ohtu uute kuritegude toimepanemiseks ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmiseks. „Seni kogutud andmetel viibis noormees Eestis rahateenimise eesmärgil, pannes toime kelmusi. Kuna tal puudub Eestis püsiv elukoht, pidas prokuratuur vältimatult vajalikuks tema vahistamist eeluurimise ajaks. Kohus sellega nõustus ning noormees võeti laupäeval esialgu kaheks kuuks vahi alla,“ lisas prokurör.
Esialgsetel andmetel registreeris politsei oktoobris 171 kelmust, mis pandi toime „kõne pangast“ skeemi järgi, kahju pea kolmveerand miljonit eurot.
