Keskkriminaalpolitsei pidas täna kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget. Neile esitati kahtlustus riigi varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumises ehk usalduse kuritarvitamises.
Covid-19 levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks hakkas MES pärast 2020. aasta lisaeelarve vastuvõtmist pakkuma erinevaid majandusmeetmeid. Meetmete eesmärk oli rahalise toega leevendada kriisi mõju bio- ja maamajanduse ettevõtetele, kes olid viiruse leviku tõttu raskustesse sattunud. Kahtlustuse kohaselt väljastas MES aga enam kui 24 miljonit eurot laenu vähemalt 42-le äriühingule, mis meetmete tingimustele ei vastanud.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul on riigieelarvest kriisi leevendamiseks eraldatud raha eesmärgipärane kasutamine äärmiselt oluline. „Kui riik seisab ühtaegu silmitsi koroonaviiruse levikust tuleneva kriisiga ja vajadusega hoida kokku, kus vähegi võimalik, siis tuleb raha kasutamisel olla väga täpne. Seni menetluses kogutu viitab sellele, et nõuetele ja tingimustele vaadati teadlikult läbi sõrmede. See viitab mitte väikesele inimlikule eksimusele, vaid kuriteole. Olukorras, kus riik on avaldanud valmisolekut ja soovi toetada neid, kes seda enim vajavad, on selline ükskõiksus raha jagamisel kurb. Kuriteotunnuste olemasolul on prokuratuuril kohustus kriminaalmenetluse raames kontrollida, kas MES-i juhid on teinud kõik endast oleneva, et anda raha neile äriühingutele, kes seda riigi juhiste järgi ka vajavad,“ ütles Kaldoja.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul on määrava tähtsusega, et riigi rahaga käidaks ümber vastutustundlikult ja sihipäraselt, mistõttu pööras politsei täiendavalt tähelepanu koroonakriisi leevendusmeetmete õiguspärasele kasutusele. „MESi väljastatud laenude puhul tuvastasime, et raha on väljastatud ettevõtetele, kes tingimustele ei vastanud. Muuhulgas said laenu näiteks vahetult enne koroonakriisi loodud ettevõtted ja need, kelle tegevusala ei vastanud eesmärgile. Samuti jagati toetusi näiteks ettevõtetele, kes oma käivet olid hoopis suurendanud. Raha jagamine tingimustele mittevastavatele ettevõtetele on ebaõiglane nende suhtes, keda koroonakriis majanduslikult enim mõjutas ning kelle jaoks riik selle raha eraldas, kuid kes sellest ilma jäid. Menetluse käigus vajab aga palju veel täpsustamist – nii ka otsuste taust ja põhjused,“ ütles Kübarsepp.
Praegustel andmetel ei jõudnud soodustingimustel antavateks laenudeks eraldatud 100 miljonist eurost ligikaudu neljandik päris abivajajateni, vaid nendeni, kes tegelikult tingimustele ei vastanud. Ühtegi äriühingut ei ole praegu alust kuriteo toimepanemises kahtlustada. Tõendite kogumine jätkub ja arvestades läbitöötamist vajava info hulka võib nii uurimise ulatus kui ka kahtlustatavate ring menetluse käigus muutuda.
Prokuratuur esitas kohtule taotluse kuriteos kahtlustatavate ametist kõrvaldamiseks.
Kohtueelset menetlust viib läbi Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.
