Novembri lõpus esitasid keskkriminaalpolitsei ametnikud kolmele inimesele kahtlustuse ulatuslikus rahapesus. Lisaks kahtlustatakse ühte inimest rahapesule kaasaaitamises.
Kahtlustuse kohaselt aitasid Priit (55), Aivar (54) ja Dmitri (50) varjata kuritegelikul teel saadud vara päritolu ja tegelikke omanikke, pakkudes nö rahapesu teenust. Raha varjamiseks kasutati eri riikides registreeritud ettevõtteid ja pangakontosid, mis olid kahtlustatavate kontrolli all. Kahtlustuse järgi on rahapesu toime pandud ligi 28 miljoni euro ulatuses. Esialgsetel andmetel pärines kuritegelik raha Ukrainas toime pandud kuritegudest, kus toimub eraldiseisev uurimine.
Rahapesule kaasa aitamises kahtlustatakse 51-aastast Svetlanat.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul esinevad selles juhtumis tüüpilised rahapesu tunnused, kus summasid liigutati ühelt kontolt teisele, et raha kihistadada ja segada ning muuta selle algallikas raskesti tuvastatavaks. „Uurimise käigus tegime kindlaks, et raha legitimeerimiseks ja tegeliku päritolu varjamiseks esitasid kahtlustatavad fiktiivseid arveid, sõlmisid ettevõtete nimel lepinguid ja andsid laene. Kahtlustatavate tegevus oli konspireeritud ja pikaajaline ning vältas ligi kaheksa aastat. Kahtlustuse kohaselt oli rahapesu teenuse osutamine neile oluline tuluallikas ja tegevusvaldkond. Rahapesu on lahutamatu osa suuremahulisest finantskuritegevusest ja see tekitab väga suurt kahju nii kuriteos kannatanule kui ka mainekahju riigile ja finantsasutustele, kelle kaudu rahapesu toime pannakse,“ kirjeldas Laur.
Riigiprokurör Maria Entsiku sõnul on iga rahapesu kriminaalasjade puhul kõige keerulisem eelkuritegude tuvastamine. „Sageli on eelkuriteod toime pandud riikides, milles on tõendite kogumine, kuritegude uurimine ja nende tuvastamine raskendatud. Kõnealuses kriminaalasjas on Eesti õiguskaitseasutused teinud tihedat koostööd Ukraina kolleegidega, sest situatsioonis, kus kuritegevus riigipiire ületab, ei anna vaid kohalik uurimine soovitud tulemusi. Järjest enamate kuritegude uurimiseks moodustatakse rahvusvahelisi uurimisrühmasid, mis muudab menetlused efektiivsemaks, sest iga riigi uurimisasutus saab tõendeid kogudes keskenduda enda riigis toimepandule ja anda seeläbi tulemuslikuma panuse asjaolude selgitamisesse,“ lisas Entsik.
Selles menetluses on prokuratuur kohtult taotlenud ca 1,2 miljoni euro väärtuses kriminaaltulu arestimist.
Kriminaalmenetlus algatati paragrahvi järgi, mis käsitleb grupi poolt suures ulatuses toime pandud rahapesu (KarS § 394 lg 2 p 1, 3). Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.
