Tegelikult sündis poiss nimega Pasha tavalises peres, tal oli isa. Aga ta isa hakkas liiga palju alkoholi tarbima, sest ta elu läks nurja. Pasha ema, võttis vastutuse ja lahkus abikaasa ning poja kaasa võttis.
Kuid neil polnud lihtsalt kuhugi minna ja seetõttu hakkasid nad kuuris elama. Aga kui Pasha 8-aastaseks sai, juhtus tema emal insult, mille tõttu on ta halvatuks saanud ning enam enda eest hoolitseda ei suutnud.
Kõik sugulased neid hülgasid, ainult 8-aastane Pasha emaga kaasa jäi. Pidevalt oli ta oma ema juures, vanas ja peaaegu hävinud kuuris ning tegi kõike, mida seal teha vaja oli ning tegi see väga hästi, lisaks hoolitses ta oma ema eest ise.
Ta suutis isegi oma ema uuesti rääkima õpetada.
Isegi kohalikud võimud olid sellest perest teadlikud ja nad tahtsid poisi lastekodusse saata. Kuid neil oli väga korralik ja hea, samal ajal lahke naabrinna, kes sai Pasha eestkostjaks ja seega jättis teda ema juurde.
Loomulikult ei olnud Pashal isikliku elu jaoks piisavalt aega, kuid ta lootust ei kaotanud ja leidis ka mingeid võimalusi. Ta tegeles spordiga ja luges väga palju.
Ta hakkas oma klassikaaslasega-tüdrukuga kohtuda. Tüdruk toetas poissi väga ja aitas tema haige ema eest hoolitseda.
Pärast selle loo meediasse jõudmist anti neile valitsuselt 2-toalist korterit.
Nüüd hakkas ema end palju paremini tundma, ta hakkas isegi majapidamistöid tegema, süüa tegema, koristama. Aga Pasha sai keevitajaks, sai tööle, kuid siiski oma ema maha ei jäta ja aitab teda nagu varem oli.
