“Oleme partneritega läbi rääkides jõudnud arusaamisele, et muudame põhikooli lõpueksamite süsteemi 2025. aasta kevadel,” sõnas minister Kristina Kallas. “Minu soov oli eksamite aegu muuta juba eeloleval kevadel, et õpilasi säästa ja luua nende vaatest mõistlik korraldus. Koolijuhtide ja õpetajate tagaside oli, et nad ei saa muutust nii ruttu teha ja soovisid, et muutus viidaks järgmisele õppeaastale. Kuna ka muud kaasas käivad muudatused ei saaks kevadeks valmis, nagu ühtse sisseastumissüsteemi tegemine ja SAISi kasutuselevõtt, olin nõus, et teeme muudatuse 2025. aastal, aga siis juba julgema sammuna,” lisas minister.
Põhikooli lõpetamise korra muutmise eesmärk on luua olukord, kus põhikooli lõpueksamid toimuvad enne gümnaasiumite vastuvõtukatseid. Nii saavad gümnaasiumid sisseastumisel arvestada ka põhikooli lõpueksamite tulemusi ning kogu protsess muutub õpilastele lühemaks ja selgemaks. Keskhariduse tasemele sisenemise ühtne ajaraam aitab noortel, lapsevanematel ning koolidel oma rollist ja ülesannetest paremini aru saada.
Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad 2023/2024. õppeaastal on järgmised:
1) eesti keel (kirjalik) – 31. mai 2024. a;
2) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 20. mai 2024. a;
3) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 20.–22. mai 2024. a;
4) matemaatika (kirjalik) – 6. juuni 2024. a;
5) valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise keeles (B1-tasemel), prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel)(kirjalik) – 12. juuni 2024. a;
6) valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel)(suuline) – 12.–13. juuni 2024. a;
7) valikeksam inglise keeles (B1-tasemel)(suuline) – 12.–14. juuni 2024. a.
Kehtiva määruse terviktekst on kättesaadav Riigi Teataja lehel ja põhikooli lõpueksamitega seonduvad infomaterjalid leiate Harno kodulehelt.
Eksamite korralduse muutmine on esimene samm õppimiskohustuse ea tõstmise suunas. Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab õppega hõivatust 18. eluaastani, sõltumata õppe liigist. Praegu kehtib koolikohustus põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni ning peamine eesmärk on koolikohustuse puhul tagada kõigile põhihariduse omandamine.
