Tänavu 70. sünnipäeva tähistanud Rannap pälvis tunnustuse eelkõige novaatorliku muusika eest, mis kujundas popkunstist mõjutatud 1970ndate alguse eesti animatsiooni.
Ta on loonud muusika kolmele selle aja märgilisele joonisfilmile: Rein Raamatu filmidele „Lend” ja „Värvilind” ja Ando Keskküla filmile „Lugu jänesepojast”.
„Tema filmile kirjutatud rokilik taustamuusika sünkroniseeris kujunduse ja heli lausa põlvkondlikuks 1960. aastate lõpu noortekultuuri väljenduseks,” on kirjutanud kunstiteadlane ja -kriitik Andreas Trossek.
Tänavu ilmunud LP-plaat „Anima POP. Muusikat eesti animafilmidest 1965–1986”, mille andis välja Raadio Kohila Records, ütleb Rannapi animatsioonimuusika kohta järgmist: „Rahvusliku progeroki lipulaeva Ruja juhina oli Rannap 1970ndate algul esimene valik helindama trendikate noorkunstnike Leo Lapini ja Ando Keskküla ekskursse animafilmi. Nende osalusel valminud multikad olid innustatud psühhedeelsest esteetikast, varasematest dünaamilisemad ja värviküllasemad. Ka kontrastsemad – nende tõusud, langused ja pöörded kajastuvad ka Rannapi saatemuusikas, kus ta džässi ja barokkpopi võtteid kasutades sai haarata helisid avaramalt kui rokipubliku ees.”
Aga Rannap on kirjutanud muusikat veel tervele hulgale dokumentaal- ja mängufilmidele, näiteks filmikassetti „Karikakramäng” kuuluvale Peeter Urbla lühifilmile „Promenaad”, aga ka sama autori filmidele „Šlaager” ja „31. osakonna hukk”.
Laureaat ise tõstab oma filmimuusikaloomingust esile kolme asja.
Esiteks: „„Lend”, mille muusika on salvestatud enne filmitegemise algust 1972. aasta kevadel, kukkus nooruse tõttu välja väga novaatorlik, rokkmuusika ja muu; mõjub endalegi üllatavalt emotsionaalselt – isegi täna. Samas vaimus sai tehtud sinna otsa veel „Värvilind” ja „Lugu jänesepojast”.”
Teiseks: „„Šlaager” – palju laule erinevas žanris, kaasa arvatud raske rokk. Sealsed laulude ülesvõtted võiksid ilmselt kvalifitseeruda esimesteks muusikavideodeks kogu NSV Liidu territooriumil.”
Kolmandaks: „Sooloklaveriga saadetud „tummfilmid”, olen need salvestanud nii, et film jookseb mu ees suurel ekraanil, näiteks „Karikakramäng” ja üsna hiljuti, 2011. aastal Arko Oki lühimängufilm „Lootus 3D”.”
Rein Raamat on oma mälestusteraamatus „Värvilindu püüdmas” kirjutanud “Lennu” ja Rein Rannapi kohta nii: „[Stsenarist] Paul-Eerik Rummo soovitas heliloojaks Rein Rannapit. Rummo arvas, et noortest mässumeelsetest muusikutest sobiks tema kõige rohkem „sfääride muusika” kirjutajaks. Rein Rannapi loodud filmimuusika oli väga hea ja andis hästi edasi süžee arengut ning tegevuse meeleolu. Kui ta töö valmis sai, küsisin, kas võin mõne noodi välja jätta, kui monteerimisel vaja peaks olema.
„Ei, mitte ühtegi nooti ei tohi välja lõigata!” vastas Rannap. „See on minu looming. Nii nagu tegin, peab ka jääma.”
Mis seal ikka. Andsin põhijooniste tegijale muusika ja palusin stseenid teha täpselt nii pikaks, et kõik sobituks sekundi pealt. Pidin ümber orienteeruma, teist lahendust ma ei leidnud.
Kui „Lend” valmis ja selle Moskvasse üle andsin, kommenteeris Goskino komisjon: „Teame, teame – see on värvimuusika.””
PÖFFi elutööauhinna sai Rannap kätte festivali eilsel avatseremoonial.
Teise elutööauhinna laureaadi, kelleks on traditsiooniliselt välismaine filmitegija, kuulutab PÖFF välja lõputseremoonial.
Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 3.–19. novembrini.
Festivali esitlevad Elisa ja Nordic Hotel Forum. Elisa panustab eesti kultuuri jätkusuutlikku püsimisse, luues ja pakkudes kodumaist audiovisuaalset toodangut ning toetades filmikunsti. Nordic Hotel Forum on olnud PÖFFi külaliste koduhotelliks alates 2008. aastast, 2019. aastal pälviti ka kultuurisõbra tiitel.
