Kuigi suve alguses oli haigekassa looturikas, et Euroopa Liidu ühishankega soetatav Pfizeri koroonaravim jõuab Eestisse juba suve jooksul, siis läbirääkimiste venimise tõttu pole ka oktoobri alguses selge, millal ravim nimega Paxlovid Eestisse jõuab.
Haigekassast öeldi ERR-ile juunis, et Paxlovidi hankeleping on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kinnitatud ja esimene tarne Eestisse peaks toimuma selle aasta kolmandas kvartalis.
Läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja Pfizeri vahel on aga erimeelsuste tõttu venima jäänud ning tulemust pole siiani.
“Oleme jätkuvalt selle teemaga tegelemas, kuid Paxlovidi hanke osas on seis sama, mis viimased paar kuud. Riike rahuldavaid kokkuleppeid pole saavutatud, sest Euroopa Liit ei soovi riikidele ebakindlaid lepinguid ning seetõttu on täna raske ennustada, millal jõuavad ravimid Eestisse,” ütles haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.
Ravimite jõudmine Eestisse sõltub vaid läbirääkimiste tulemusest, sest Eestil pole plaanis ravimeid Pfizerilt väljaspool ühishanget soetada. Rajamäe sõnul aitab ühishange vältida ebamõistlikke tingimusi.
“Nendeks on näiteks kõrge hind või olukord, kus tellimusele on seatud miinimumkogused, mida ostjal ei ole oma turu vajaduse katmiseks võimalik realiseerida. See tähendab, et Euroopa Liidu ühishangetes osalejate hankevajadusi kokku pannes võimalik saavutada mastaabiefekti kaudu nii ühikuhinna vähendamist kui ka riigile vajaliku koguse fikseerimist,” lausus Rajamäe.
Rajamäe lisas, et riikide omapäi tegutsemist võib piirata ka Euroopa Komisjon, sest see võib ravimite hinda tõsta.
“Euroopa Liidu ühishangete korraldamisel võib Euroopa Komisjon ühishanke korraldamisel seada osalevate riikidele ka tingimuse, et paralleelselt ühishankes osalemisega ei või riigid otseostu sooviga tootjatega läbirääkimisi teha. See vähendab riski, et tootjad Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel on olukorras, kus vabaturu nõudlus hakkab mõjutama tootja poolt ühishankesse pakutavat ühikuhinda, tarnetingimusi või ka poolte vastutust puudutavaid tingimusi,” lausus ta.
Paxlovidi näol on tegu retseptiravimiga, mida hakataks apteekides müüma eelkõige riskirühma patsientidele. Seetõttu lähevad lahku ka hinnangud, kas selle jõudmine apteekidesse annaks võimaluse Covidi ümberhindamiseks hooajaliseks nakkushaiguseks, mis omakorda jätaks riigile vähem võimalusi liikumispiirangute kehtestamiseks.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius ütles septembris ERR-ile, et Paxlovidi Eestisse jõudmine koroona staatuse muutmisel sugugi nii määrav. Suuremat rolli mängib eelkõige koroonaviiruse võime põhjustada rasket haigestumist, mis vajab haiglaravi, lausus ta.
Siiani käivad ka Euroopa Komisjonil läbirääkimised Mercki koroonaravimi Lagevrio hankimise üle. Eesti osaleb ka selles ühishankes.
