Perevägivald on tõsine probleem, mis puudutab kõiki ühiskonnakihte. See võib juhtuda nii jõukatel kui ka vaestel peredel, nii linnades kui ka maapiirkondades. Perevägivalla ohvriks võivad langeda nii naised kui ka mehed, kuid naised on selle ohvriks sagedamini.
Perevägivald võib olla füüsiline, vaimne, seksuaalne või majanduslik. Füüsiline vägivald hõlmab löömist, peksmist, vägistamist või muid kehalisi vigastusi. Vaimne vägivald hõlmab alandamist, hirmutamist, manipuleerimist või kontrollimist. Seksuaalne vägivald hõlmab sundimist seksuaalvahekorda või muud seksuaalset tegevust. Majanduslik vägivald hõlmab rahalise kontrolli või äravõtmise kasutamist, et ohvert kontrollida.
Perevägivald võib avaldada tõsiseid tagajärgi nii ohvrile kui ka tema lastele. Ohvrid võivad kannatada füüsiliste vigastuste, vaimse tervise probleemide, ärevuse, depressiooni ja posttraumaatilise stressihäire all. Lastel, kes kasvavad vägivaldse kodus, on suurem risk saada ise vägivaldseks, kannatada vaimse tervise probleemide all või langeda teiste väärkohtlemise ohvriks.
Kui naine kannatab perevägivalla all, võib tal olla raske sellest välja murda. Ta võib karta oma partnerit, tunda end üksikuna ja abitud. Tal võib olla raske leida tööd või eluaset, kui ta lahkub oma partnerist.
Jõgevamaal elav Alina (nimi on muudetud) on üks neist naistest, kes on kannatanud perevägivalla all. Alina oli oma partneriga koos 10 aastat ja neil on kaks last. Algul oli nende suhe hea, kuid aja jooksul muutus partner vägivaldseks. Ta hakkas Alinat lööma, alandama ja kontrollima. Alina kartis oma partnerit ja ei teadnud, mida teha.
Loe järgmiselt lehelt edasi, vajuta nr 2 peale
