„Pered vajavad väga toetusi, sest kõik nende kulud on suurenenud,“ ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Lapsetoetus peaks iga lapse kohta olema eelnõus pakutud 80 euro asemel hoopis 100 eurot.“ Samas võib peretoetuste süsteem üha kasvavate vajaduste tõttu igal hetkel kokku kukkuda ning kavandatavad uuendused selles ajavad koalitsiooni tülli.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul kulub peretoetustele riigieelarvest 2023. aastal 149,2 miljonit eurot. Summa kasvab 2026. aastaks tasapisi 175,4 miljoni euroni. Esimesele ja teisele lapsele suunatud lapsetoetusele kulub 2023. aastal 56,8 miljonit eurot ning üksikvanemate toetuse tõus võtab riigieelarvest 7,39 miljonit eurot. „Peretoetuste suurendamise eelnõusid menetletakse vastavalt valitsuse plaanile ning järgmisest aastast peretoetused tõusevad,“ teatas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Ministri kinnitusel on kolme kuni kuuelapselise pere toetus 2023. aastal 84,47 miljonit ning 2024. aasta esimesest maist koos indekseerimisega 90,61 miljonit eurot. 2026. aastaks tõuseb kulu tasapisi 111,57 miljonini. Riisalo lisas ka, et seitsme ja enamalapseliste perede toetuseks on esimesel aastal tarvis ligi 550 000 eurot ning ka see summa tõuseb tasapisi.
Puudub ressurss
Peretoetuste suurendamine on Riisalo sõnul pöörase ja ühe kasvava mõjuga riigieelarvele, mistõttu tuleb selle käsitlemisel olla väga tasakaalukad ja arvestavad eelarvega. „Meid ei aita ainult raha,“ kinnitas Riisalo rääkides muudatustest tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) kaudu. „Vaja on täiendavat ressurssi inimeste ja aja näol.“
Riisalo ütles, et iga päev hoitakse hinge kinni, et süsteemid kokku ei kuku. „Peame arvestama ka tehisoludega,“ märkis ta paludes kannatust ka olukorras, kus lasterikaste perede olukord paraneb tuhandete eurode võrra samas kui lasterikka pere laps ei ole kulukam kui üksikema laps. „Palume arvestada ka teiste lastega, kel pole teisi lapsi kõrval.“
Sotsiaalministeeriumi perehüvitiste seaduseelnõu valmib eraldi astmelise väljumise eelnõust, mille järgi saaks kolme või enam lapsega peres lastetoetust kuni 24-aastane pereliige. Seejärel väheneks peretoetus kolmandiku võrra iga lapse kohta. „Kavatsus need plaanid eelnõusse panna pole kuhugi kadunud,“ lisas Riisalo. „Seda tehakse hiljemalt detsembriks ja venitamist pole.“
TEHIK juht Margus Arm ütles, et seda punkti ei ole võimalik tehniliselt rakendada enne 2025. aastat, sest puudub ressurss. Täpsemalt vajaks amet juurde 20 töökohta ja 3,5 miljonit eurot.
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul ei ole vastuvõetav, et 23-aastaste laste osa jõustuks alles 2025. aastal. „Küsimus ei ole selles, et ei tahaks teha, vaid pole ressurssi,“ sõnas minister. „Kui on seda juurde vaja, siis sellest ongi vaja omavahel rääkida.“
Ta viitas, et pole otstarbekas minna edasi kahe eraldi eelnõuga. „Ühe sätte pärast uut eelnõu läbi valitsuse ja läbi Riigikogu pole eriti mõttekas edasi vedada. Justiitsministeerium tuleb appi, kui vaja sõnastamisel toetada,“ lubas ta.
Soov 100 eurot lapse kohta
Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap märkis, et lapsetoetus oma suuruselt iga lapse kohta peaks olema praegu eelnõus pakutud 80 euro asemel 100 eurot. „Pered vajavad väga toetusi, sest kõik nende kulud on suurenenud. Suurepered vajavad erilist tähelepanu, sest ainult ühe kuni kahe lapse peremudeliga me edasi ei kesta,“ leidis ta.
100 eurolist lastetoetust pidas vajalikuks ka Lastekaitse Liidu projektijuht Annika Silde. Tema sõnul vajame toetusi, et iga laps on oluline ja teistega võrdne, olgu ta siis pere esimene, teine või kolmas laps.
Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder tõi esile, et kõik viis parlamendierakonda on saavutanud üksmeele laste- ja peretoetuste tõstmises. Kahjuks on aga kavandatavad eelnõud venima jäänud ning tunda on ka erinevusi nende menetlemise ajagraafiku suhtes. „On märgata erinevusi valitsuses kokku lepitu ja eelnõus kirjas oleva vahel,“ märkis ta. „Koalitsioonilepingu järgi on lasterikaste perede toetust kavas edaspidi maksta ka 23-aastaste laste eest, ent perehüvitiste eelnõus seda muudatust praegu pole. Ühe eelnõu rakendamine ei saa kesta kolm aastat, kui Riigikogu soovib kiiremat menetlemist.“
150 lisamiljonit eelarvest
Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi kerkivad perehüvitised tuleval aastal esimese ja teise lapse eest senise 60 euro asemel 80 euroni. Üksikvanema lapsele kerkib toetus samuti 80 euroni, praegu toetatakse neid 19 euroga.
Lasterikka pere toetus kerkib 300 eurolt 600 euroni, kui peres kasvab kolm kuni kuus last ning 400 eurolt 800 euroni, kui peres on seitse ja enam last.
Alates ülejärgmisest aastast kergitatakse paljulapseliste perede toetust sama valemi abil, millega tõusevad pensionid. Indeksis, mis arvutatakse toetusesse 1. mail, arvestatakse nii tarbijahinna indeksit kui sotsiaalmaksu laekumist.
Minister Riisalo avaldas lootust, et muudatus aitab vaesusriskis inimesi ja julgustab peresid senisest rohkem lapsi saama. „Inimesed peavad saama arvestada, et otsused, mis on vastu võetud, jäävad kehtima pikemaks ajaks kui üks valimisperiood,“ ütles ta.
Riigieelarvest võtab toetuste kerkimine tuleval aastal 150 miljonit eurot.
Erikomisjoni istungile olid kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, justiitsminister Lea Danilson-Järg, sotsiaalkindlustusameti direktor Maret Maripuu, tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse direktor Margus Arm, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, lastekaitse liidu projektijuht Annika Silde ning rahandusministeeriumi ja riigikontrolli esindajad.
