Perearstide töökoormus on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud – see on kõige olulisem patsientide muredest koroona pärast. Ühelt poolt oodatakse perearstidelt suuniseid koroonaviiruse ennetamiseks ja haigusnähtude leevendamiseks, ent teisalt on ka neid, kes kahtlevad tervishoiutöötajate juhistes, sest on oma infoallikatest saanud palju vastandlikke.
Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor, perearst Kadri Suija räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ , et viimasel ajal on patsiendid erinevad enam mures väga suurte haigestumisnäitajate põhjusel. „Nad kardavad iseenda ja oma lähedaste tervise pärast ja küsivad nõu, mida veel ennustavad ette võtta ja kuidas selles olukorras toime tulla. Kui on antud positiivne koroonaproov, pöörduvad palju ennetavad küsimused nagu mida teha, kui haigusnähud võivad halvenema või kas ja millal piigid pöörduma haiglasse, kui vaevused kestavad pikalt, “kirjeldas Suija perearstipatsientide muresid. Ta lisas, et mõnel patsiendil on ka piirangutest põhjustatud ärevust, eriti eakatel, kes elavad üksi ja igatsevad oma lähedasi näha.
Suija näitab praegust olukorda, kui väga ootavad patsiente arstilt kindlaid suuniseid, mida nii või õigusi olukorras teha. Kõige enam soovivad seda lihtsalt eakad, kes on viiruse suhtes kartlikumad ja lähtuvad rohkem tervishoiutöötajate soovitustest.
„Nooremad inimesed, kelle meediaruum on laiem ja kes saavad palju näha ka sotsiaalmeediast, on tervishoiutöötajate juhiste suhtes sageli skeptilisemad. Väga palju on liikvel tõenduspõhistele soovitustele selgitamiseks. See loodud inimesed veel ärevamaks. Valesõnumite ja -argumentidega peab tegelema päevast päeva, alustades kahtlustest, kas viirus on üldse olemas, ja lõpetades uskumusega, et kui ma olen rõõmus, siis ma ei nakatu, “tõi Suija sarnaselt. Ta rõhutas, et positiivne ellusuhtumine on oluline, aga haigeks võivad sellegipoolest jääda kõik, sest viirus ei küsi kellegi ellusuhtumist.
Suurenenud koormuse tõttu on perearstid pidanud oma prioriteete ümber hindama. „Tegeleme esmalt aktuaalsuse terviseküsimustega. Paraku kannatavad praegused olukorra mitmed teised ülesanded, näiteks terviseedenduslik ennetustöö. Pikemas perspektiivis ei ole see muidugi hea, “tõdes Suija.
Intensiivsele tööle asumiseks Suija paremini leevendust tuua kaugkonsultatsioonid. „Näiteks saame patsiendi põhiprobleemi välja selgitada telefoni teel ja otsustada, kas ta vajab ka arstlikku ülevaadet või piisab telefoninõustamisest.“
Suija rõhutas, et kõik inimesed saaksid üle vaadata oma tervise alustalad: iga päev tuleb õues liikuda, magama peab olema ja toidukorrad olgu täisväärtuslikud. „Need põhimõttelised töötavad nii vaimse kui ka füüsilise tervise heakskiitmise ja toetamise kaudu haiguste ennetamist.“
Uuring
Suija on üks neist teadlastest ja perearstidest, kes aitab ellu viia Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhitavat uuringut „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis“. 15 kaasatud perearstikeskuse kaudu kutsutakse uuringusse 370 COVID-19 selg läbi põdenud inimeste.
Uuringusse kaasatakse haigust erineva raskusastmega põdenud patsiendid, kelle tervist jälgitakse pikema aja jooksul. „Vaatame nende patsientide terviseandmeid enne ja pärast koroonaviirusega nakatumist ning võtame neilt selgitusi: vereproovid, immunoloogilised ja geneetilised markerid jne. Meid huvitab muu hulgas see, miks mõnel nakatunul tekib raske raskem vorm ja miks osa inimesi vajab intensiivset, aga teine osa saab hakkama koduse raviga. Ka vaatleme koroonaviiruse mõju mõju tervisele, “selgitas Suija.
Kadri Suija usub, et huvi uuringus osalemise vastu võib olla suur, sest praegune aeg on näidanud inimeste kasvuhuvi oma praeguse ja edaspidise tervise vastu. Uuringu tulemuste loodetakse kokku võtta 2022. aastal.
Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Kadri Suijaga Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ . Saade on järelkuulatav.
