Tekst Madis Veskimägi Facebook.
Tere head inimesed !
Meid räsib koroonakriis, varsti juba 2 aastat ning kahjuks pole selle lõppu näha. Ei ole ühte ja ainsat lahendust kriisi seljatamiseks. Oleme lootnud vaktsineerimisele, kui ainsale koroonapandeemia lahendusele. Kahjuks haigestuvad ka vaktsineeritud inimesed, kuid õnneks põetakse haigust kergemalt ja haruharva juhtub see kõige halvem, surm.
Arstina olen ise koroonavaktsineeritud 3 doosiga, olen vaktsineerinud oma kõige kallimad, meie tervisetiim on vaktsineeritud, oleme vaktsineerinud ka umbes 70 % oma täisealistest patsientidest. Näeme selget vahet neil, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. Seega võin kätt südamele pannes soovitada kõigile vaktsineerimist koroonahaiguse vastu. Vaktsineerida saab igal pool, kõige lihtsam, helista oma perearstikeskusesse ja lepi kokku sobiv aeg. Vaktsineerida saab ka apteekides, kaubanduskeskustes ja töökohtadel. Uuri lähemalt kodulehelt www.vaktsineeri.ee
Väidetakse, et haigust põetakse kergelt. Väidan vastu- aga kust tulevad need sajad ja sajad intensiivravi vajavad haiged. Kurb, kuid umbes 10% põdenutest tekib haigus, mida nimetatakse long-covid ehk pikaajaliseks koroonahaiguseks. Peamiseks mureks on püsiv õhupuudus, kiire väsimine, valud kehas, kergemini võib tekkida veresoonte trombid, viljatus. Endine elu ja füüsiline võimekus muutub vaid ilusaks mälestuseks, mille taastumine on küsitav.
Tunnen arstina kohustust kirjutada veel teistest võtetest peale vaktsineerimise, kuidas koroona ajastul kaitsta ennast, oma lähedasi ja kogu rahvast. Rõhutan- ei ole ühte ja ainsat võtet haiguse ärahoidmiseks, kõik on oluline. Tegemist on nakkushaigusega, mis levib õhu kaudu, imepisikeste piisakeste, aerosoolide vahendusel. Viirus ei suuda iseseisvalt paljuneda ega levida vajalik on inimese olemasolu.
1. Väldi asjatult viibimist rahvarohketes kohtades- poed, massiüritused, peod jm.
2. Väldi lähikontakti. Pean õigeks 1+3 reeglit ehk 1 inimene ja 3 meetrit vahet teisega.
3. Kui teisiti ei saa ja tingimata peab viibima rahvarohkes kohas, eriti siseruumides, kanna maski. See aitab vähendada imepisikeste, viirust kandvate piisakeste sattumist hingamisteedesse.
4. Avalikes, rahvarohketes siseruumides viibi nii lühikest aega, kui võimalik. Mida pikemalt viibid, seda suurem on tõenäosus, et tekib hingamisteedes viiruse kontsentratsioon, millele järgneb haigestumine.
5. Võimalusel väldi ühistransporti, käi jala. Näiteks reipalt kõndides äärelinnast kesklinna, u 3 km jõuab kohale isegi kiiremini. Bussi oodates on oht külmetada, langeb kaitsevõime erinevate pisikute suhtes. Reibas kõnd on hea südamele ja kopsudele, paraneb meeleolu, ööuni on parem.
6. Kontorites, koolides jm tuleb kindlasti ruume tuulutada pigem rohkem, kui vähem. Kui võimalik, hinda õhupuhtust süsihappegaasi mõõdikuga. Hea, kui CO2 näit jääb alla 800 ühiku.
7. Räägi tööandjaga, leia võimalusi kaugtööks, eraldi suurest kollektiivist või kodukontori lahenduseks.
8. Kindlasti pese või desinfitseeri käsi ruumi sisenemisel ja sealt väljumisel !
9. Haigestumist aitab vältida korralik puhkus, hea ööuni ja tervislik toit- see aitab tugevdada immuunsüsteemi.
10. Kui suitsetad, loobu esimesel võimalusel, abiks on perearsti, pereõe, kopsuarsti või psühholoogi soovitused, erinevad ravimid. Tubakasuits halvab hingamisteid vooderdava ripsepiteeli, langeb selle kaitsevõime ja erinevad pisikud võivad kergemini põhjustada raskeid kopsupõletikke jt haiguseid.
11. Haigusnähtude tekkides JÄÄ KOJU, hoiata oma pereliikmeid, töökaaslaseid ja tuttavaid, väldi lähikontakte. Haigusnähtudeks võib olla ka seletamatu väsimus, maitsetundlikkuse muutus, kratsimistunne kurgus, loomulikult ka palavik, köha, nohu. Nende tekkides helista perearstile, kuula soovitusi edasise osas.
12. Kui mõnel sinu lähikontaktsel diagnoositakse koroonahaigus, siis peaksid jääma ka kodusesse isolatsiooni, isegi kui haigusnähtusid ei teki. Pea telefoniteel nõu oma perearstiga. Vajalik on täpsustada lähikontakti mõistet: vahemaa haigega alla 2 meetri, kokkupuuteaeg üle 15 minuti või „otse näkku köhimine ja aevastamine”.
13. Otsese koroonahaigusega võrreldes on väga oluline toime tulla igapäevase koroonast tingitud kroonilise stressiga. Selle tunnusteks on väsimus, pingetaluvuse langus, unehäired, närvilisus, „kõik käib närvidele. Esineda võivad muret tekitavad kehalised vaevused- peavalu, südamekloppimine, torked rinnus, tükitunne kurgus jm. Igasuguse negatiivse stressiga toimetulekuks on tähtsad järgmised võtted.
14. Tee selgeks need asjaolud, mis on just Sinule kõige häirivamad ja asu otsima lahendusi, kas siis üksi, koos lähedaste või sõpradega. Juba rääkimine aitab ja kasvõi väike muutus võib anda hea tulemuse.
15. Luba endale midagi head: liikumine värskes õhus, maitsev toit, hea raamat, tegelemine hobidega. Ka sügav sisse ja väljahingamine, mediteerimine, soe dušš ja kätepesu võivad vaigistada ängistavaid stressinähte.
16. Kui tunned, et vaimne olukord muutub aina raskemaks, otsi abi. Head nõu annavad peremeedikud, kui vaja pöördutakse teiste spetsialistide, psühhiaatrite ja psühholoogide poole. Perearsti saatekirjaga on psühholoogi abi Sulle tasuta.
Head inimesed: meie kõik vastutame iseenda, oma lähedaste, sõprade ja rahva tervise eest. Ükski ametnik ega meedik ei asenda Sinu otsuseid ja ei saa elada Sinu elu. Kahjuks pole võimalik viirust maha lüüa nagu tüütut sääske, kuid meil on teadmised ja võimalused, kuidas viirusega toime tulla ja elada edasi võimalikult väikeste kaotustega. Kasutagem seda !
