Perearst Piret Rospu rääkis “Vikerhommikus”, kuidas noored naisterahvad kipuvad vitamiinide ja toidulisanditega liialdama. See mitte ei tervenda neid, vaid tekitab tervisehädasid juurde.
Hiljuti USAs tehtud ülevaateuuringust selgus, et suures osas on vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raha tuulde loopimine. Piret Rospu selgitas, et uuringus vaadati peamiselt, kas vitamiinid aitavad kuidagi vähi ja südame-veresoonkonna haiguste ennetamisele kaasa.
Kui rääkida haigustest, mis inimesi kimbutavad, on Eesti ja USA üpriski sarnased. Rospu sõnul on suurimad terviseröövijad nii Eestis kui üle suure lombi südame ja veresoonkonna haigused ning vähk. Perearsti sõnul vaadati uuringus, kas piisav vitamiinide tarvitamine aitab haigusi eemal hoida. Selgus, et puudub veenev tõendus selle kohta, et vitamiinid nende haiguste mõistes meile kuidagi tervist juurde annaksid.
Rospu rõhutas, et oluline on mõista, kuidas üks uuring ei anna mitte kunagi lõpliku vastust. Vastamiseks küsimusele, kas mingid vitamiinid aitavad südame-veresoonkonna haigusi ära hoida, ei piisa ühest uuringust. Ükskõik, kui hästi see on tehtud. “Üks uuring üksinda ei anna kunagi ammendavat vastust mingile küsimusele,” lausus perearst.
Selleks, et toidust piisaval hulgal vitamiine kätte saada, peaks Rospu sõnul olema toidulaud mitmekülgne. Iga päev tuleks süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju. Eelistatult kaks peotäit puuvilju ja kolm peotäit köögivilju ning need võiksid olla erinevat värvi. Rospu selgitas, et erinevad värvid looduses tekitavad erisuguseid bioloogilisi ühendid, millel on tervisele erinev mõju.
Väide, et organismis ei teki vitamiinidest pikaajalist varu, ei pea Rospu sõnul paika. Mitmed vitamiinid siiski tekitavad varu. Näiteks D-vitamiini varud võivad kesta mõned kuud, B12-vitamiini varud aga mitu aastat.
Uuringud näitavad, et purgist võetud vitamiinid ei tee kehas sedasama tööd, mis toiduga saadud vitamiinid. Rospu rääkis, kuidas inimesed teavad väga hästi, et puu- ja köögiviljade söömine kaitseb südame-veresoonkonna haiguste eest ja aitab kehakaalu normis hoida.
Ta tõdeb, kuidas on loogiline mõelda, et kui võtame needsamad vitamiinid, paneme kapsli sisse, siis saaksime tervisekasu palju lihtsama vaevaga kätte. Ainult, et see ei ole õnnestunud. “Need vitamiinid ei käitu kehas tableti kujul samamoodi nagu nad käituksid toiduga süües,” lausus ta. Ehk siis mõju tervisele on hoopis teistmoodi kui tabletti võttes.
Rospu on oma tööl märganud, kuidas nooremad naisterahvad kipuvad peotäitega erinevaid vitamiine ja toidulisandeid tarbima. Kuigi võiks eeldada, et nad pakatavad tervisest, siis jõuavad nad arsti juurde hoopis teistsuguste hädadega. Sageli on nende neerude ja maksa töö häiritud.
“Eriti mitmed looduslikud ühendid ja taimsed toidulisandid võivad maksa ning neerude tööd segada. Meestel aga valgupulbrid, mida jõusaalides sageli levitatakse. Ma ei näe, et vitamiinivõtjatel oleks kuidagi parem tervis, aga toidulisandite tarvitamisest tekkinud tervisehädadega on meil küll vaja igal aastal tegeleda,” lausus Rospu.
Rospu ütles, et kui tahta iga päev enda tervise jaoks midagi teha, siis vitamiinipurgist tuleks pigem mööda vaadata. Küll aga võiks eelistada lifti asemel trepist käimist ja süüa köögivilju.
Err.ee
