“Covid põhjustab tromboose, südamehädasid, närvisüsteemi probleeme ja see võib kahjustab kopse,” lausus perearst Karmen Joller. “Samas ka uue tüve põdemine läheb kolme doosi saanutel palju kergemini kui vaktsineerimata inimestel. Kui on tehtud kaks Astra Zeneca või Jannseni süsti, siis peab tõhustuse tegema viie kuu pärast. Pfizeri puhul aga kuue kuu pärast.”
Jolleri sõnul on mitu põhjust, miks ka vaktsineeritud inimesed võivad kanda viirusi ja teisi nakatada. “Esiteks oleneb see inimese enda organismist,” lausus ta. “Kõigil meil ei ole immuunsüsteem selline, et ta reageeriks viirusele ja teeks kõik nii nagu peab. Mõju võivad avaldada ka mingid ravimid, mida inimene tarvitab või ka haigus, mida keegi võib põdeda. Järgmine põhjus võib peituda selles, et meie ümber on siiski liiga palju seda viirust ja see mõjub väga jõuliselt. Ükskõik kui tugev organism meil ka pole, sel juhul saab viirus ikka meist võitu. Ja isegi sel juhul, kui see organism on vaktsineeritud , jääb ta nii massiivse rünnaku puhul hätta. Ehk piltlikult öeldes – meie sõdureid on vähem kui viiruse sõdureid ja viiruse vägi võidabki meie väe.”
Joller rääkis, et peale covidi läbi põdemist võib inimest nakatada haiguse uus tüvi. “Iga uus tüvi võib inimest uuesti nakatada ja see juhtub siis, kui viirus organismi sattub,” ütles ta. “Sel puhul küll ju mingit seaduspära olla ei saa, millise aja jooksul võib inimene uuesti haigestuda. See võib tulla kohe, kui uus viirus küllalt suure jõuga ründab. Ma tean neid, kes on ka kolm korda järjest nakatunud. Arvatakse, et ühe tüve puhul on kaitse umbes pool aastat. Pole välistatud ka see, et mõnel juhul võib läbi põdemine anda eluaegse kaitse. See kõik vajab alles uurimist ja kindlaks tegemist.”
Vaktsineeritud inimesed kannavad haigust palju vähem edasi
Vaktsineeritud inimesed aga nakatavad teisi oluliselt vähemal määral kui tavalised haiged. “Vaktsineeritud inimesed kannavad ise seda haigust ikka palju vähem edasi kui vaktsineerimata haiged. Ja siit tuleb ka välja, et ikka endiselt peame viiruse massiivse rünnaku tõrjumiseks kandma ka maske ja hoidma teiste inimestega distantsi. Vaktsineerimata inimese organismis saab viirus vabalt tegutseda ja see tähendab, et ka mutatsioone tekib palju kergemini. Sealt need uued viiruse tüved tekivadki. Vaktsineerimisega me pärsime ka uute viirustüvede tekkimist. Arvatakse, et see uus tüvi, millest nüüd palju räägitakse, areneski välja Aidsi haigusest nõrgestatud inimese organismis, mis peaaegu üldse enam immuunne ei olnud.”
Seepärast soovitab Joller kindlasti end vaktsineerida lasta. Ka siis, kui inimene on covidi juba läbi põdenud. “Ka uue tüve põdemine läheb kolme doosi saanutel palju kergemini kui vaktsineerimata inimestel. Kui läbi põdenu on saanud ka ühe doosi vaktsiini, siis on tal superimmuunsus,” märkis ta. “Tuleb need kaks asja kokku panna, siis saame hea tulemuse. Läbi põdemine ise muidugi hea ei ole, aga need, kel see kergemini läheb, võivad enda süsti järel lohutada, et on edaspidi suure tõenäosusega kaitstud covidi vastu.”
Tõhustusdoosi peab Jolleri kinnitusel ikka tegema, arvestades aega, mis on möödunud teisest doosist. “Kui on tehtud Astra Zeneca või Jannseni süst teisel doosil, siis peab tõhustuse tegema viie kuu pärast. Pfizeri puhul aga kuue kuu pärast,” lausus ta. “See on just kõige kindlam viis haiguse tõrjumiseks. Meie immuunsüsteem tegutseb iga päev väga erinevate viiruste ja pahalastega, mitu korda vaktsineerimine ei ole tema jaoks mingi koormus. Ei saa välistada, et eale kolmandat doosi tuleb veel teha neljas ja siis viies jne. Aga millise välbaga neid hakatakse tegema, seda me praegu ei tea. Praegu on teada, et kolmas doos annab tugevama immuunsuse kui need kaks doosi, mis enne saadi.”
Vaktsineerida tasub, sest koroonahaigus põhjustab ise tüsistusi. “Tromboose näiteks ja igasuguseid südamehädasid ja närvisüsteemi probleeme,” loetles Joller. “Covid võib kahjustada paljusid organeid. Teame ju suuri probleeme kopsudega, mis selle haiguse puhul kaasnevad.”
Covidi ravimid ei asenda vaktsiine
Ka uued covidi ravimid ei asenda arsti sõnul mingil juhul vaktsiine. “Kaitsesüstimine jääb kindlasti esmaseks võitluses covidi vastu,“ lausus ta. „Ennetus on alati parem kui ravi. See tõde on meile kõigile teada ja vaktsiinid on ennetusmeede. Ravimid on aga võitlus tagajärjega. Kui inimene on juba haige ning vajab ravi, siis on ta organism juba suuremal või vähemal määral kahjustunud. Vaktsiin aitab seda ära hoida või siis viia kahjustuse minimaalseks. Ravimid ei ole veel kuigi efektiivsed, need võivad ainult haiguse kulgu natukene leevendada.”
Teiste viirushaiguste põdemine muudab inimese covidile vastuvõtlikumaks. “Haige inimene on alati viiruste suhtes vastuvõtlikum,” märkis Joller. “Ka kõigi teiste viiruste ja bakterite suhtes. Teisest küljest aga kõik need muud viirused jälle õpetavad meie immuunsüsteemi. Ei ole halba ilma heata. Väikesed lapsed põevadki tihtipeale kahe-kolmeaastaselt kõik haigused järjest läbi. Ja siis on nad väga kaua terved. Täiskasvanuna nad ei mäletagi, millal viimati haiged olid. Seda kõike tänu oma väljaõpetatud immuunsüsteemile.”
Kui vaktsineeritu puutus nakatunud inimesega kokku aga ise ehk haige polnudki, võiks vaktsineeritu arsti hinnangul mõned päevad lihtsalt kodus olla. “Väga suure tõenäosusega ta pole nakkust saanud, kui on ise vaktsineeritud, kuid igaks juhuks tasub ettevaatlik ju olla,” lausus ta. “Aga kui on tegu vaktsineerimata inimesega, peab kauemaks isolatsiooni jääma.”
Alkoholi ei soovita Joller vaktsineerimise eel või järel kindlasti pruukida. “Alkohol on mürk ja igasugune mürk nõrgestab organismi,” lausus ta. “Pole vaja sundida ilmaaegu organismile peale võitlust alkoholiga, kui ta peab oma immuunsust sättima.”
