Kui varem pöördus abivajaja linna poole vaid ühe konkreetse teenuse või toetuse saamiseks, siis nüüd arvestab linn iga abivajaja elu-olu ja vajadusi ning pakub selle järgi just talle vajalikke teenuseid ja toetusi, olgu neid või mitu.
Abilinnapea Betina Beškina ütles, et inimesel võib minna vaja ka mitut teenust korraga. “Muudatused loovad olukorra, kus ta saab terviklikku nõu, teenuseid ja toetusi lähtuvalt oma abivajadusest,” lausus ta.
Linnavalitsus saatis selleks volikokku sotsiaalhoolekandelise abi, sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmise korra muudatused. Beškina sõnul muutub uuendustega sotsiaalabi taotlemine inimlikumaks, kättesaadavamaks ja lihtsamaks.
“Teenuste pakkumine muutub rohkem abivajajakeskseks,” märkis ta. “Kõige olulisem ja läbivam teema on abivajaduse hindamine.”
Kõik määrused ühte kohta kokku
Eelnõu laiendab puuetega inimestele transpordi pakkumist kõigile puude raskusastmetele. “Peamiselt puudutab see taksoveo teenust,” mainis Beškina. “Selle juures kaob lisaks puudeastmele abivahendi nõue. Seni on kehtiv nõue olnud selline, et kui liikumispuudega inimene taotleb taksoteenust, peab tal olema liikumiseks abivahend, näiteks ratastool või rulaator. Muudatuste jõustudes seda enam ei nõuta.”
Lisaks saab oma kodu kohandamist taotleda nüüd iga puudeastmega inimene.
Samuti lihtsustub pensionilisa saamine. Senist kohustuslikku perioodi, mille jooksul taotleja peab olema eelnevalt Tallinnas elanud, vähendab linn aasta võrra. Edaspidi saab pensionilisa taotleda inimene, kes on olnud katkematult ametlik tallinlane sama aasta 1. jaanuarist. Enne sai pensionilisa taotleda vaid inimene, kes oli olnud katkematult linnakodanik eelmise aasta 1. jaanuarist.
Pensionilisa võivad nüüd taotleda ka 17-aastased puudega noored, kellel on tuvastatud piiratud töövõime või kellel puudub see hoopis. Seni ei saanud sellised noored mingit toetust.
Matusetoetust võib saada ka ametlikust linlasest matuse korraldaja, kui lahkunul puudus ametlik elukoht. See kehtib muuhulgas ka surnult sündinud lapse puhul. Sellega välistatakse juhud, kus matuse korraldajal ei ole võimalik matusetoetust taotleda ühestki omavalitsusest.
Tallinn pakub 19 sotsiaalteenust ja koondab lisaks nende kirjeldused nüüd kokku ühte määrusesse. “Praegu reguleeritakse iga sotsiaalteenust eraldi määruses, aga see ei anna võib-olla terviklikku ülevaadet kõigist linna sotsiaalteenustest,” tõdes Beškina, kelle sõnul on edaspidi võimalik teenustest ülevaade saada ühest õigusaktist.
Taotle linnaosast või kodulehelt
Sotsiaalkindlustusameti nõustamistalituse juhataja Evelyn Hallika tunnustas Tallinna algatust. “On tervitatav, et Tallinna linn suurima omavalitsusena on ette võtnud sedavõrd põhjaliku ja mahuka töö,” lausus ta. “On oluline, et omavalitsuste regulatsioonid vastaksid sotsiaalhoolekande seadusele, moodustaksid arusaadava terviku nii inimese kui ka sotsiaaltöötaja jaoks ja oleksid eesmärgistatud nõnda, et inimese abivajadust käsitletaks terviklikult ning abi pakutaks vastavalt iga inimese vajadustele.”
Inimesele abi osutamist korraldab tema elukohajärgne linnaosavalitsus. Vältimatu abi saamiseks saab abivajaja pöörduda ka edaspidi otse teenuse osutaja poole, esitamata selleks taotlust linnaosale. Toetuste ja nende taotlemise info asub tallinn.ee lehel jaotises Teenused ja teave, kust tuleb edasi liikuda menüüribale sotsiaalhoolekanne ja tervis.
Uus kord jõustub kolmes etapis. 1. jaanuaril 2022 jõustub sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, sotsiaalteenuste andmise kord ning sotsiaaltoetuste andmise kord. 1. juulil 2022 hakatakse hindama inimese abivajadust terviklikult ning 1. jaanuarist 2023 hinnatakse abivajadust sissetuleku alusel.
Allikas Pealinn.ee
