2027. aastast tõuseb pensioniiga 65 aastani ja ühe kuuni. Edaspidi sõltub pensioniiga eestlaste keskmisest elueast ning valitsus uuendab seda igal aastal statistikaameti andmete põhjal.
Eesti vanaduspensioniiga ületab peagi 65 eluaastat. Alates 2027. aastast seotakse pensioniiga keskmise eeldatava elueaga ning see hakkab tõusma automaatselt vastavalt sellele, kui kaua inimesed keskmiselt elavad. Juba praegu on teada, et 2027. aasta vanaduspensioniiga saab olema 65 aastat ja üks kuu.
Pensioniea tõus algas 2017. aastal ning kasvab samm-sammult kuni 2026. aastani, mil jõutakse senise fikseeritud piirini – 65 eluaastani. Pärast seda astub jõusse uus kord, mis tähendab, et tulevane pensionile mineku vanus pole enam püsiv, vaid muutub vastavalt rahvastiku eluea kasvule.
Tulevast aastast alates arvestatakse pensioniiga statistikaameti andmete põhjal, mis kajastavad, kui kaua 65-aastased inimesed eeldatavalt veel elavad. Selle info alusel kinnitab valitsus igal aastal 1. jaanuariks uue pensioniea, mis hakkab kehtima kaks aastat hiljem.
Kui keskmine eluiga kasvab, suureneb ka pensioniiga. Samas on kehtestatud piirang – pensioniea tõus ei tohi ühel aastal ületada kolme kuud. Nii tagatakse, et muutused toimuvad järk-järgult ega mõjuta äkiliselt tööelu lõpetamise plaane.
See süsteem muudab pensioniea paindlikuks ja realistlikuks, arvestades nii ühiskonna vananemist kui ka tervise paranemist. Samal ajal annab see valitsusele võimaluse reageerida demograafilistele muutustele ilma eraldi seadusemuudatusi tegemata.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul aitab elueaga seotud pensioniiga tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja vältida olukorda, kus tööealise elanikkonna vähenemine jätab pensionifondid alarahastatuks. Samas rõhutavad eksperdid, et süsteemi edukus sõltub ka sellest, kui kaua inimesed tegelikult suudavad töötada ja millised on nende tervisenäitajad vanemas eas.
Kuigi pensioniiga hakkab tasapisi kasvama, jääb võimalus vabatahtlikult varem pensionile minna alles, kuid väiksema igakuise pensionisummaga.
Eesti ühiskonna vananemise taustal tähendab pensioniea seotus elueaga uut ajastut, kus pensionisüsteem liigub üha enam automaatse kohandumise suunas – vastavalt sellele, kuidas muutub eluiga ja töövõime.
