Unetuse all kannatava inimese olukord on väga keeruline. Unetusest tulenevate probleemidega hakkama saamine võib osutuda raskeks nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kurnatud inimene ei pruugi end unisena tunda ja ei suuda seetõttu magama jääda. See omakorda paneb tööle negatiivsete sündmuste nõiaratta, kus päevad mööduvad unetusele mõeldes ja õhtuti kardetakse magama minna.
Peamised unetuse põhjused ja selle tagajärjed
Unetusel ei ole ühte ainsat ja selget põhjust. Põhjused võivad olla seotud magama minemise ajaga, reisimisega, graafikutega tööl jne. Toomegi järgnevalt ära levinuimad unetuse põhjused:
-
- liiga hiline või liiga varane uneaeg;
- reisimisel teise ajavööndisse sattumine;
- vahetustega töö;
- tervisehäired;
- ravimitest või ainete kasutamisest tulenevad põhjused.
Ülal loetletud põhjuste tekitatud unetusel on väga suur mõju nii selle käes kannatavale inimesele kui ka teda ümbritsevatele pereliikmetele ja kolleegidele. Unetus tekitab ärevust ning stressi ja inimesel kaob tahe teistega suhelda, puudub energia seniste tegevustega tegelemiseks ning ta muutub hajameelseks. Unetuse käes kannataja võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele.
Unetuse diagnoosimine ja ravi
Pärast probleemi teadvustamist peab haige pöörduma unenõustaja vastuvõtule. Õnneks leidub unetuse raviks ka lihtsamaid meetodeid, mis aitavad kaasa unetusest vabanemisele. Näiteks võib piisata unerütmi korrigeerimisest või kognitiiv-käitumuslikust teraapiast.
Tõsisematel juhtudel koostatakse unearsti ja teiste spetsialistide koostöös uuringute- ja raviplaan. Unetuse uuringutena kasutatakse nii koduseid uuringuid (nt liikumise pikaajaline registreerimine ehk aktimeetria ja hingamishäirete limiteeritud uuring) kui ka kliinikutes läbi viidavaid öiseid uuringuid (sh polügraafia ja polüsomnograafia).
Unetuse ravi hõlmab mitmeid meetodeid. Häire iseloomust ja uuringute tulemustest lähtuvalt võidakse määrata kas psühho- või farmakoteraapia. Enamasti aitab unetuse puhul kõige paremini kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, kuid vajadusel tuleb kasutada ka ravimeid.
unes sipleja (uneaegsed liigutushäired)
…kiristasin taas hambaid, kas tõesti kiristasin?…eeeee, ei usu…sääremarjad valutavad, rauapuudus vist, mis mu jalgadega küll on…ma siputan vist jällle jalgadega, said haiget?…tahad, lähen teise tuppa sohvale?…igatahes nii imelik tunne on jalgades…see ei lähegi, see ebamugavus jalgades…millest küll?…veider, kohvi vist sai liiga palju…ebamugav, väga ebamugav!!!…
Kuidas unes siplejat ära tunda?
Unes sipleja võib puhkeseisundis tunda jalgades või kätes ebameeldivust ja vajadust neid liigutada. Tema öist und võib rikkuda ka rahutute jalgade sündroom, sest häiriv tunne jalgades (“sibinad”, “sipelgajooksutunne” jms) sunnib jalgu liigutama ja see tunne leeveneb ainult liigutamisel. Seetõttu tuleb inimesel vahel koguni üles tõusta ja veidi ringi käia. Sellele lisanduvad aga seejärel probleemid uuesti uinumisega, kuna sageli ei lase rahutuse tunne jalgades pikalt uuesti magama jääda.
Unes siplemise sümptomid võivad olla erinevad, kuid unes siplemise käes kannataja ise ei pruugi neid tähele panna. Unes sipleja voodikaaslane võib aga kirjeldada järgmisi peamisi tunnuseid:
- unes jalgadega siplemine, mille näol võib olla tegemist perioodiliste jäsemeliigutuste häirega (PJLS), mida iseloomustavad korduvad liigutused;
- hammaste uneaegne krigistamine (bruksism), mida seostatakse sageli stressiga ja mis võib hammastele kahjulikult mõjuda.
Unes sipleja enesetunne
Sarnaselt paljudele teistele unehäiretele võib ka unes sipleja end päeval väsinu ja unisena tunda. Rahutu ja katkendlik uni äratab magaja pidevalt üles ning see võib omakorda tekitada unetust ja une-ärkveloleku rütmihäireid. Tegemist on justkui unehäirete nõiaringiga.
Unine ja väsinud olek päeval ei lase elada täisväärtuslikult ja elukvaliteedi languse tõttu võivad kujuneda välja ka meeleoluhäired (ärevus, depressioon, stress jne). Seega võib unes siplemisest põhjustatud väsimuse käes kannatav inimene kujuneda ohuks nii endale kui teistele.
Unes siplemist võivad põhjustada:
Unes siplemisel ja sellega seotud rahutul unel võib olla mitmeid põhjuseid. Ilma spetsialisti vastuvõtul käimata ei ole aga võimalik täpset põhjust leida. Seetõttu on oluline tulla unearsti vastuvõtule, et arst saaks inimese üle vaadata ja võimalikud probleemid kaardistada.
Levinumad unes siplemise põhjused on:
- rahutute jalgade sündroom;
- perioodiliste jäsemeliigutuste häire;
- kehalise häirega seotud uneaegne liigutushäire;
- ravimi või aine kasutusega seotud uneaegne liigutushäire;
- täpsustamata uneaegne liigutushäire;
- uneaegne bruksism ehk hammaste krigistamine;
- uneaegsed jalakrambid;
- uneaegne rütmiline liigutushäire;
- healoomuline vastsündinu uneaegne müokloonus;
- selja propriotseptiivne unealguse müokloonus;
- unealguse võpatused (“sleep starts”).
unes tegutseja (parasomnia)
…jälle…nad ütlesid, et see juhtus jälle…ma ise ei mäleta midagi….see on midagi tõsist, midagi kohutavat vist—mis ma teen?…küll see üle läheb….appi, see on ebanormaalne!!!…ja mis unenägu…aga nad eksivad, mind seal polnud… no ei võind siis ust lukku panna…tahan üksi olla…aga ma mäletaks ju ometi…ma ei käinud mitte kusagil ega rääkinud ka midagi, vot…
Parasomnia – mis see on ja kas seda saab ravida?
Parasomnia on koondnimi ühele kindlale unehäirete tüübile. Antud kategooriasse kuuluvaid häireid iseloomustavad tegevused ja tajud une ajal – olgu selleks kuhugi liikumine või millegi tajumine magades.
Mis iseloomustab unes tegutsejat?
Nagu eelnevalt mainitud, sooritab unes tegutseja uneajal asju, mida tavaliselt tehakse ärkvel olles. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, nagu unes tegutseja oleks ärkvel – ta võib rääkida ja võib paista ka millestki väga hirmunud olevat. Käitumised võivad olla ebaloogilised, justkui jälgides mingit programmi. Teistele võib tunduda, et unes tegutseja peab kellegagi võitlust.
Parasomnia kui kategooria sisaldab mitmeid häireid, millest levinumad on:
- Unes kõndimine. Kuigi traditsiooniline nimi viitab kõndimisele, sisaldab see rühm ka muid liikumisi. Näiteks võib inimene unes sooritada mistahes rutiinseid igapäevaseid tegevusi. Eraldi rühmana võib tuua välja ka unes söömise.
- Uneärevus. Selle haiguse käes kannatavad inimesed näevad korduvalt ärevust või hirmu tekitavaid negatiivse alatooniga unenägusid. Sellisest unenäost ärgates esineb südamekloppimist, higistamist jmt sümptomeid.
- Unepaanika. Kui uneärevust võib iseloomustada kui vaikset ja rahulikku häiret, siis unepaanika korral ei ole harvad ka unes karjumised (ja selle peale ärkamised) ja väga aktiivsed liigutused.
Unes tegutsemist põhjustavad unehäired
Unes tegutsemine on sümptom. Selle domineeriva sümptomi taga võivad aga peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire sind või mõnda sinu pereliiget kimbutab, aitab välja selgitada unenõustaja või -arst.
Parasomniaid võib esineda sügavas unes ja REM-unes ning sageli tekivad sellised unehäired just une kahe faasi vahelisel üleminekuperioodil.
Sügava unega on seotud häired on:
- ärkamise häired;
- unes käimine ja rääkimine ehk somnambulism;
- unepaanika.
REM-unega seotud häired on:
- õudusunenäod;
- unehalvatus;
- REM-une käitumishäire;
Muud parasomniad:
-
- unega seotud dissotsiatiivne häire;
- une enurees;
- uneaegne ägamine (katatreenia);
- “plahvatava pea” sündroom;
- unega seotud hallutsinatsioonid;
- unega seotud söömishäire;
- täpsustamata parasomnia;
- ravimist või ainest tingitud parasomnia;
- tervisehäirest tingitud parasomnia.
