õige eelistatum peaministrikandidaat ka pärast riigikogu valimisi on Kaja Kallas, kellele järgnevad kindla vahega Jüri Ratas ja Martin Helme. Kallas, Ratas ja ka Lavly Perling koguvad peaministrikandidaatidena rohkem toetust, kui on toetus nende juhitavatele erakondadele.
Kantar Emor esitas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel vastajatele küsimuse, keda nad sooviksid näha Eesti peaministrina pärast 5. märtsil toimuvaid riigikogu valimisi.
Reformierakonna juhti Kaja Kallast sooviks ka pärast valimisi peaministriametis jätkamas näha 37,3 protsenti küsitlusele vastanutest. Nädal varem oli see näitaja 36,7 protsenti ja kahe nädala eest 33,7 protsenti ehk valimiste lähenedes on toetus Kallasele veidi kasvanud.
Kui erakondade populaarsustabelis jääb Keskerakond EKRE-le alla, siis peaministrieelistustes edestab Keskerakonna esimees Jüri Ratas EKRE liidrit Martin Helmet.
Ratast sooviks viimases küsitluses peaministriks 20,5 protsenti ja Helmet 13,6 protsenti. Nädal varem oli Ratase toetusprotsent 21,3 ja Helmel 15,6 protsenti.
Ülejäänud parteiliidrid jäävad esikolmikust kaugele maha, kuid on siiski kõnekas, et Lavly Perling edestas peaministrieelistuses nii Helir-Valdor Seederit, Lauri Läänemetsa kui ka Lauri Hussarit.
Perlingut näeks peaministrina 3,7 protsenti, Seederit 3,2 protsenti, Läänemetsa 2,3 protsenti ja Hussarit 2,1 protsenti.
Kedagi muud näeks peaministriametis 8,5 protsenti ja 8,8 protsenti ei osanud oma peaministri eelistust väljendada.
Toetused erakonna juhtidele ja erakondadele
Kui võrrelda peaministriküsitlust erakondade toetuste omaga (sama metoodikaga tehtuga ehk kus on sees ka “ei oska öelda” vastajad), siis on Kallase, Ratase ja Perlingu toetus peaministrina suurem kui erakonnal, mida nad juhivad.
Seevastu Lauri Hussari, Helir-Valdor Seederi ja Lauri Läänemetsa toetus võimaliku peaministrina on oluliselt madalam kui nende juhitavate erakondade toetus.
Martin Helme toetus on sisuliselt sama, mis EKRE-l.
oetused vastajagruppides
Kaja Kallase puhul ei ole märkimisväärset vahet mees- ja naisvalijate toetustes. Meessoost valijatest näeks teda peaministrina jätkamas 35 ja naisvalijatest veidi enam ehk 39 protsenti.
Jüri Ratase toetajaskonnas on samuti veidi rohkem naisi. Naisvalijatest näeks Ratast peaministrina 23 protsenti, meesvalijatest 19 protsenti.
Martin Helme saab aga selgelt rohkem toetust meeste seas. Meesvalijatest sooviks Helmet peaministriks 18 protsenti ja naisssoost valijatest 10 protsenti.
Eestlastest valijate seas on Kaja Kallase toetus üldtoetusest kõrgem. Eestlastest valijatest sooviks Kallast peaministriametis jätkamas näha 44 protsenti. Selles vastajagrupis oli teisel-kolmandal kohal sisuliselt võrdse toetusega Jüri Ratas (15 protsenti) ja Martin Helme (14 protsenti).
Muust rahvusest valijate seas on selgelt eelistatuim peaministrikandidaat Jüri Ratas 42 protsendiga. Järgnevad Kallas ja Helme võrdselt 11 protsendiga. Muust rahvusest valijatest 16 protsenti tahaks peaministriks mõnda muud inimest kui praegused erakondade esimehed ja 14 protsenti ei osanud oma eelistust üldse välja öelda.
Kui vaadata vastajagruppe, kus lisaks muust rahvusest valijatele jääb Kallas alla Ratasele, siis selleks on Ida-Virumaa elanikud ning vastajad, kelle sissetulek jääb pereliikme kohta alla 500 euro. Kõigis muudes vastajagruppides on eelistatuim peaministrikandidaat Kallas.
Kallase toetust tõstavad Eesti 200 ja SDE valijad
Kallas, Ratas, Helme ja Perling olid selgelt soosituimad peaministrikandidaadid vastavalt Reformierakonna, Keskerakonna, EKRE ja Parempoolsete valijate seas.
Isamaa valijatest näeks 33 protsenti peaministrina erakonna esimeest Helir-Valdor Seederit, kuid märkimisväärne hulk ehk 21 protsenti peab sobivaks ka Jüri Ratast ja 19 protsenti Kaja Kallast.
Eesti 200 ja SDE valijate eelistuim peaministrikandidaat on aga Kaja Kallas. 52 protsenti Eesti 200 valijatest ja 42 protsenti SDE valijatest sooviks pärast valimisi näha peaministriametis Reformierakonna juhti.
Eesti 200 valijatest ligi 19 protsenti sooviks näha oma erakonna esimeest Lauri Hussarit peaministriametis.
SDE valijatest sooviks Lauri Läänemetsa peaministriametis näha 25 protsenti. 15 protsenti sotside valijatest näeks peaministriametis Jüri Ratast.
Võimalik, et sellistes numbrites ei peegeldu mitte ainult kesine toetus Eesti 200 ja SDE juhtidele, vaid ka nende erakonna valijate realistlik arusaam, millistel kandidaatidel on tegelikult võimalus saada peaministriks.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 13. kuni 16. veebruarini ja sellele vastas 1595 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,4 protsenti.
Alliaks. Err.ee
